Rahvusarhiivi ajaveeb

Talude päriseksostmine

Mati Laur, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi üldajaloo professor

***

Vaevalt võib 19. sajandi teise poole Eesti majandusaja­loost leida kaalukamat sündmust kui talude päriseksostmine. Talurahva maaomandi kujunemine, omaenese talus täielikuks peremeheks saamine tõstis märgatavalt rahva eneseteadvust, andis hoogu rahvuslikule ärkamisele ja püüdlusele saada suuremaid poliitilisi õigusi. Talude päriseksostmine vabastas talurahva mõisnikkonna võimu alt ning oli oluline samm kodanliku ühiskonna kujunemisel ja arengus moodsa rahvusriigi suunas.

Rahvusarhiivi kirjastatud raamatu „Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal“ autorid Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko ja Ülle Tarkiainen langetasid valiku Pärnumaa kasuks kahel põhjusel: esiteks sai just ajaloolise Pärnumaa Halliste kihelkonnast 19. sajandi keskpaigas alguse talude päriseksostmine Eestis, seda nii rüütlimõisates (Abjas) kui ka kroonumaadel (Vana-Karistes); teiseks pakub Pärnumaa looduslik mitmekesisus, rüütli- ja kroonumõisate omavaheline proportsioon ning maakonnalinna Pärnu sobivalt paras suurus ümbruskonna majandusliku mõjutajana Pärnumaale representatiivsuse, millest rohkemat ei leiaks ühestki teisest Eesti maakonnast. Nõnda võimaldab Pärnumaa andmestik teha järeldusi talude päriseksostmise põhjuste, seadusliku reglementatsiooni, protsessi suunanud majanduslike tegurite ning talurahva ja mõisnike hoiakute kohta märksa laiemalt kui vaid ühe maakonna kohta ning hõlmata ajaloopildis kogu Eesti ja toonaste Balti kubermangude ala.

Raamatu  "Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal" autorid Priit Pirsko, Kersti Lust, Ülle Tarkiainen ja Mati Laur raamatu "Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal" esitlusel Abja raamatupoes.  Foto: Elmo Riig (Sakala)

Raamatu “Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal” autorid Priit Pirsko, Kersti Lusti, Ülle Tarkiainen ja Mati Laur raamatu “Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal” esitlusel Abja raamatupoes.
Foto: Elmo Riig (Sakala)

Uurimuse peamiseks allikaks on Rahvusarhiivis säilitatavad kinnistusürikute raamatud. Kinnistusametite asjaajamine nõudis täpsust ja andmete usaldusväärsust, mistõttu nende materjalide tõepärasus on väga kõrge. Raamatu autorid on läbi töötanud kõigi Pärnumaa talude ostu-müügilepingud, mis on võimaldanud esitada veelgi täpsemaid andmeid võrreldes senini meie käsutuses olnud baltisaksa agraarstatistikaga. Raamatus esitatud kokkuvõtliku käsitluse kõrval on nüüdsest igal huvilisel võimalik kasutada ka Rahvusarhiivi koduleheküljel asuvat elektroonilist andmebaasi, millest leiab otse arhiiviallikast pärit olulised andmed (talu nimi ja kinnistusnumber, talu ostnud talupoja ja talu müünud mõisniku nimi, talu suurus nii toonastes kui tänapäevastes ühikutes, ostulepingu sõlmimise ja selle kinnistamise aeg) kõigi Pärnumaa päriseksostetud talude kohta.

***

Kõikidel huvilistel on raamatut võimalik osta Rahvusarhiivi veebipoest

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 3. Sep 2014 by in Andmebaas, Huvitav arhivaal, Trükis.

Navigeerimine

%d bloggers like this: