Rahvusarhiivi ajaveeb

Pitsid ja pitsikudujad Tartus

Liina Lõhmus, arhivaar

Aastail 1899-1908 kirjutas tädi Betsy (Elisabeth Bertha Adele von zur Mühlen) armsale vennapojale Egole (Eglof von zur Mühlen) olukorrast Tartu pitsiturul. Väga raske oli leida ilusat sinise-punasekirjut niplispitsi. Lõpuks tante Betsy selle siiski leidis ja saatis Tartust Võisikusse kirja, kuhu oli lisanud näidised saadaolevatest pitsidest ning kirjutas juurde ka hinnad. Miks neid pitse Võisikus niiväga tarvis oli, sellele võib vastuse anda kogu Eglofi kirjavahetuse läbilugemine.

EAA.1349.1.689

EAA.1349.1.689

EAA.1349.1.689

EAA.1349.1.689

EAA.1349.1.689

EAA.1349.1.689

EAA.1349.1.689

Seda, et rohkem kui sada aastat tagasi Tartus peent käsitööd ka teha osati, annab tunnistust Eesti Põllumeeste Seltsi näituste album. Fotodel on „Pitsi lautija”. Arusaadavamalt – tanupitsi ehk treemli niplaja. Niplispitsi on nimetatud ka tipupitsiks ja tipipitsiks. Haruldaseks võib pidada atribuute, millel pitsi tehti. Sellised püstised pitsipadjad on iseloomulikud Karjala ja Ingerimaa niplispitsikudujatele. Eestis on teadaolevalt selliste vahenditega pitsi kootud ainult Tartus. Fotod pärinevad aastast 1904.

EAA.1858.1.345.43

EAA.1858.1.345.43

EAA.1858.1.345.44

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 14. mai 2015 by in Foto, Huvitav arhivaal and tagged , , , , , , .

Navigeerimine

%d bloggers like this: