Rahvusarhiivi ajaveeb

„Suure Europa sõja“ lahinguväljadel, tagalas ja vangilaagrites

Tõnu Tannberg (koost.). Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast. Toim. Anu Lepp, Helina Tamman. Kujundanud Kalle Müller. Rahvusarhiiv, 2015, 908 lk.

*

Tuli teade, olla pealetungiks valmis. Meile määrati roodust seitse meest või üks jagu abiks igaks juhuks. – Ei oska sõnadega kirjeldada tundeid, mis mind valdasid siit pealetungi pärast. – Jube oli mõelda, et siit lagedalt mäeservalt üle lagunevate laipade tuleb pealetungile minna. – Minu kaaslaste silmavaade ja nägu oli järsku võõraks ja iseäraliseks muutunud.

Tundsin, kuidas mul meelekohad tukslesid ja palavik tõusis. Litsusin pea vastu külma kaeviku serva, aga see ei vähendanud palavikku. Kogu kehast käisid külma värinad üle. Ei saanud ise arugi kui ühe lähedase raksatuse ajal kaotasin tasakaalu ja leidsin ennast selili porises kaevikus. Teised aitasid mind ülese ja konstateerisid, et mul on palavik (lihoradka). Aga mind ambulantsi viia oli praegu suur risk, sest org, kust meil läbi oleks tulnud minna, oli Austerlaste raskepatarei tule all. Arvasid vist, et seal on meil reservid. – Aga seal polnud kedagi. Vasemalt kostis hurra kisa.

Mihkel Kaur

Anton Üksti postkaart

Anton Üksti postkaart

Täna on siis sellest juba kaks aastad täis, kui see hirmus veretants lahti läks. Alguses ei usgund seda keegi, et ta nii kaua kestama pidi. Pea kõik olid arvamisel, et kolme ehk kuue kuu pärast on lõpp, aga kõige külmaverelisemad järel kaalujad rehkendasid aastaga. Aga nüüd on näha, kui rängaste kõik oma arvamisega on eksind, on juba kaks aastad algusest möödas, aga lõpu pole kusgil näha, jääb viimaks ing[l]astel õigus, kes ütlend, et sõda kolm aastad ja võib olla rohkemgi kestab. Sest ikka uued riigid kistakse selle sõja keerusse, nagu Itaalia, kes tänini era pooletu pealt vaataja oli, aga nüüd ka meie liitlasena sellest osa võtab. Jah, kui rõemus olin ma sõja alguses, kui kodulinna jäin, ja oli ju ka selleks põhjust, lootsin, et ta nii lõpeb, et kurja undki taast ei näe. Kes võis seda aimata, et ta nii pikkale venib. Aga, saatus arvas teisiti minuga. Paari aastase eemal olemise järel tõukas ta ka mind selle tormi raudsesse kaisutusse, kust võib olla enam peasemist ei ole. Kui palju on need kaks aastad silma vett, häda ja viletsust näind, kes kuivatab need pisarad, kes parandab haavad, mida see hirmus sõda enesega nii rikkalikult kaasa on toond, kes ehitab kõik selle jälle ülesse, mis on ta armuta hävitand ja kes teab kui palju veel hävitab. Miks saab miljardid rublad inimeste tapmise peale ära kulutud, eks oleks võind see kõik rahulise ja kulturalise ülesehitava töö peale saadud kulutatud ja mitte rahva ja tema vara hävitamise peale. Kes saab sellest kasu. Aga on vist ka neid, kes sellest suurt kasu saavad.

August Piiper
19. juuli 1916

Joosep Allika päevik

Joosep Allika päevik

Kiri sõjaväljalt. EAA.2111.2.18.47

Kiri sõjaväljalt. EAA.2111.2.18.47

Kiri sõjaväljalt. EAA.2111.2.18.47

Kiri sõjaväljalt. EAA.2111.2.18.47


„Suure Europa sõja“ lahinguväljadel, tagalas ja vangilaagrites

See raamat kõneleb Esimesest maailmasõjast (1914–1918) tuginedes sellesse hiigelheitlusse kaasatud eesti sõdurite mälestustele, päevikutele ja kirjadele. Seega on kõneksoleva allikapublikatsiooni huviorbiidis Vene armee ridades vaeteenistuskohustust täitev tavaline lihtsõdur oma igapaevaste tegemiste, murede ja rõõmudega „Suure Europa sõja“ lahinguväljadel, tagalas ja ka vangilaagrites. Mäluasutustest ja erakätes tallel olevast ulatuslikust epistolaarsest pärandist, mis kajastab eesti sõdurite osalust Esimeses maailmasojas, leiab käesolevas kogumikus avaldamist vaid väikene osa. Avaldatud materjalid pärinevad Rahvusarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi fondidest ning erakogudest. Publitseeritakse Joosep Allika ja August Piiperi päevaraamatud, Adolf-Artur Kuldkepi, Mart Kitsniku, Georg Rei, Mihkel Kauri ja Jaak Luhakooderi mälestused (kirjad) ning Anton Üksti kirjad Villem Grünthal-Ridalale. Lisaks on avaldatud ka ajalehele Postimees saadetud kirju.

Kogumiku juhatavad sisse lühikesed ülevaateartiklid. Tõnu Tannbergi artikkel annab ülevaate Esimese maailmasoja ajal Eestis toimunud mobilisatsioonidest ning väeteenistusse võetud meeste arvust. Liisi Esse käsitleb oma artiklis ilmasõjaaegseid mälestusi, päevikuid ja kirju kui äärmiselt olulist allikat eestlaste sojakogemuse avamisel. Artiklid annavad publitseeritud tekstidele vajaliku ajaloolise tausta ja raamistiku.

Publitseeritud tekstide sõnavara, lauseehitus ja ortograafilised iseärasused (sh suur ja väike algustäht ning sõnade kokku- ja lahkukirjutus) on säilitatud võimalikult originaalilähedasena. Kuupäevad järgivad valdavalt kirjutamise hetkel kehtivat kalendrit, kui ei ole märgitud teisiti.

Allikapublikatsioonile on lisatud ka isiku- ja kohanimede register.

Artiklid:
Tõnu Tannberg. „Selle sajatuhandelise massi elust-olust ja saatusest suures rahvaste heitluses on vähe tehtud juttu…“ Ilmasõjaaegsetest mobilisatsioonidest Eestis aastatel 1914–1917

Liisi Esse. Suure sõja mäletamine. Kirjad, päevikud ja mälestused eestlaste sõjakogemuse avajana
Kirjad, päevikud ja mälestused:

Georg Rei

Jaak Luhakooder

August Piiper

Anton Üksti

Mihkel Kaur

Mart Meinvald

Joosep Allikas

Mart Kitsnik

Adolf-Arthur Kuldkep

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 17. Jun 2015 by in Trükis.

Navigeerimine

%d bloggers like this: