Rahvusarhiivi ajaveeb

Aga kus see pilt tehtud on? Ja mismoodi see koht nüüd välja näeb?

Vahur Puik, MTÜ Eesti Fotopärand, Ajapaik.ee

Iga foto on tehtud kuskil, mingis kindlas ruumipunktis. Ja kaamera on olnud sihitud mingis konkreetses suunas. Triviaalne tõdemus, aga vaevalt et me selle peale väga sageli mõtleme. Tänapäeval, mil üha suurem osa pilte tehakse fotoaparaatide kõrval ka nutiseadmetega, millesse on sisse ehitatud nii gps kui ka orientatsioonisensorid, saavad väga paljud pildid need andmed endale juba automaatselt külge, nii et võime oma reisiülesvõtteid kuvada maakaardil ja täpselt näha, millise linna millisel tänavanurgal me nt oma Instagrami-ülesvõtte tegime, aga ajalooliste piltidega see nii lihtne ei ole. Kuigi kõikjal fotokogudes toimub massiline digiteerimine, nii et analoogajastu paberfotode ja klaas- või filminegatiivide kujutised muutuvad samuti elektroonilisteks, ei teki skännimisel piltidele külge geograafilisi koordinaate. Nii sõltub piltide leidmine arhiivide ja muuseumide fotopankadest ennekõike piltide tekstilistest kirjeldustest. Aga piltide pealkirjad ja lisakirjeldused pärinevad enamasti piltide tegemise või siis kogusse vastu võtmise ajast, mis tähendab, et need sisaldavad toonaseid koha- või tänavanimesid, mis võivad tänaseks päevaks ammu ajalukku jäänud olla. Rääkimata juhtudest, kus pildiallkirjad on vigased või väga puudulikud. Kes Tartu linnaruumi ajalugu natuke põhjalikumalt uurinud pole, see vaevalt et teab, kus 19. saj Tartus asus Ressource’i seltsi aed ja et sealt avanes vaade linnapildist ammu kadunud Meltsiveski tiigile.

Carl Schulz, Tartu Ressource'i seltsi aiast Rahvusarhiiv EAA.1843.1.227.168

Carl Schulz, Tartu Ressource’i seltsi aiast Rahvusarhiiv EAA.1843.1.227.168, http://ajapaik.ee/foto/26271/, Carl Schulzi Tartu piltide album

Kui ajaloolise stuudioportree puhul ei ole pildi tegemise koht just esmatähtis ning seda on tihti võimatu paika panna, siis vaateliste ehk kohti kujutavate ajalooliste fotode puhul oleks pildi tegemise koha täpne geograafiline asukohainfo väga oluline, kuivõrd see teeks võimalikuks piltide otsimise (või leidmise) kaardilt, sõltumata kirjeldustest või ka kirjelduste keelest ja nii jõuaks piltidel sisalduv ajalooline info lihtsamalt ka nendeni, kes väga spetsiifiliselt otsida ei oska. Just seda eesmärki silmas pidades on MTÜ Eesti Fotopärand juba mitu aastat arendanud platvormi Ajapaik.ee, kus nüüdseks on üle 20 000 ajaloolise foto, millest rohkem kui pooled on ka ära kaardistatud. Suurem osa Ajapaigas olevast pildimaterjalist pärineb Eesti muuseumide kogudest Muis.ee platvormi vahendusel, aga hiljuti on Ajapaika jõudnud piisake ka Rahvusarhiivi üüratus fotokogus sisalduvast ainesest. Eespool toodud ülesvõte pärineb Carl Schulzi Tartu piltide albumist, lisaks veel 19. sajandi väga varaste Tallinna fotojäädvustuste album, Liivimaa mõisate fotoalbum von zur Mühlenite perearhiivist ning album piltidega pommitatud Tallinnast.

Pika Hermanni torn. Rahvusarhiiv EAA.1720.1.41.72

Pika Hermanni torn. Rahvusarhiiv EAA.1720.1.41.72, http://ajapaik.ee/foto/26318/, Varaste Tallinna fotojäädvustuste album

Tähtis on aga rõhutada, kuidas pildid Ajapaigas kaardile jõuavad. See toimub üksnes Ajapaiga kasutajate abiga, kes võtavad vaevaks pilte, mille tegemise kohti nad teavad, kaardile panna ehk siis tegemist on nn ühisloomelise keskkonnaga, nagu seda on Rahvusarhiivi enda projekt Eestlased esimeses maailmasõjas. Ent kui nekrutite nimekirjade transkribeerimine nõuab lisaks tahtmisele ja ajale ennekõike vana käekirjalise teksti lugemise oskust, siis piltide kaardile märkimiseks peab muidugi tundma fotodel kujutatud kohti, vähe leidub inimesi, kes tunneksid sama hästi nii hävinud Narva vanalinna kui ka Kuressaaret. Kui kohad (hooned) piltidel on tänapäevani alles, siis muidugi on suureks abiks Googe Street View, mille ka Ajapaiga kaardivaates saab avada, ent tõhusam on kahtlemata, kui kaasalööjaid leiduks igast Eestimaa nurgast, kes just oma kodukandi pilte kaardistaksid.

Von zur Mühlenite perearhiiv.

Pilt von zur Mühlenite perearhiivi Liivimaa mõisate fotoalbumist, mille kirjelduseks praegu üksnes “Asula veekogu ääres” ehk siis tegemist täiesti tuvastamata asukohaga. EAA.1451.1.209.72, http://ajapaik.ee/foto/24507/, Liivimaa mõisate fotoalbum

Kui juba on teada, kus täpselt mingi pilt tehtud on, siis järgmine iseenesest tõstatuv küsimus on loomulikult, kuidas mingi koht vanal fotol tänasel päeval välja võiks näha. Sellele küsimusele saame vastused, kui vanu pilte võimalikult täpselt üle pildistame ehk refotografeerime, nii et tekivad enne ja nüüd pildipaarid, mis hakkavad kõnelema ka nende jaoks, kellele jäädvustatud koht iseenesest tuttav ei ole. Ajapaigas saab ülepildistusi lisada nii veebiplatvormi kaudu kui ka android mobiilirakenduse abil, mis kuvab ajaloolise foto poolläbipaistvalt nutiseadme kaamerapildi peale, tehes vana ja uue kohakuti asetamise eriti lihtsaks. (Praegune mobiilirakendus ei pruugi kõigil seadmetel töötada, rakenduse uuendamine on töös).

Märtsipommitamineülepildistus

  1. K. Eerme, Vaade märtsipommitamise käigus kannatada saanud hoonele Vana-Posti ja Suur-Karja tänava nurgal rünnakule järgnenud päeval. Rahvusarhiiv ERA.R-68.1.5.20
  2. Tarmo Annus, sama koha ülepildistus 14.03.2015 (CC BY-SA) http://ajapaik.ee/foto/8314/, Pommitatud Tallinna piltide album

Ajapaik ei ole kaugeltki mitte valmis ja piltide kaardistaminegi on mitmetahulisem, kui esmapilgul võib tunduda. Kui praegu saab Ajapaigas kaardile märkida kohta, kus fotograaf seisis, ja vaate suunda, siis plaanis on lisada ka üksnes kujutatud objekti märkimise võimalus, mis võib mõningate piltide puhul olla lihtsam kui täpse pildi tegemise koha märkimine (nt tuletornide või merelt rannikule tehtud piltide puhul), ent toob kaasa ka täiendavat keerukust, sest pildil võib paista väga erinevaid objekte.

TartuTartu

  1. Carl Schulz, Tartu Panga hoone Raekoja platsil. Rahvusarhiiv EAA.2073.1.211.8, http://ajapaik.ee/foto/26276/
  2. Carl Alexander Schulz, Tartu, turuplats ja tururahvas. ERM Fk 542:24, http://ajapaik.ee/foto/11306/

Kaks Tartu vaadet Raekoja platsi jõe poolsest otsast, mis mõlemad kujutavad pangahoonet ja on tehtud väga lähestikku. Ühel pildil on näha ka raekojahoone ja Uspenski kirik, teisel aga mitte…

Omaette probleemi moodustavad aga samade fotode eri eksemplarid, mis on väga aktuaalne ka nt Carl Schulzi ülesvõtete puhul. Tema samast negatiivist tiražeeritud fotosid on mitmes eksemplaris nii arhiivi kogus kui ka muuseumides, nii et oluline oleks sellised kordused üheks kokku liita, misläbi on võimalik ühtlustada (st täiendada-parandada) ka eri kogudes sama pildi juures olevaid kirjeldusi. See on üks järjekorras olevaid Ajapaiga täiendusplaane.

Ekraanivõte Schulzi 3 samast negatiivist tehtud fotost Ajapaiga kaardil. Kui sama kujutis üheks liita, siis liituvad ka eri eksemplaridele tehtud asukohapakkumised ja asukohamääratlus peaks kokkuvõttes täpsem saama.

Loodame väga, et lähitulevikus on ka rahvusarhiivi fotokogud võimalik Ajapaigaga liidestada, nii et samamoodi, nagu juba praegu on Ajapaiga kuraatoris võimalik pildimaterjali otsida Muisist ja sellest Ajapaika pildialbumeid moodustada, saab teha ka arhiivi fotodega.

Ajapaiga uudistega kursis püsimiseks tasub jälgida Ajapaiga FB-lehte, kel veelgi suurem huvi arenduses kaasa rääkida, on oodatud liituma FB-grupiga Ajapaiklejad.

Ajapaiga arendust on toetanud Eesti Kultuurkapital ja haridus- ja teadusministeerium

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 16. sept. 2015 by in Ühisloome, Külalispostitus.

Navigeerimine

%d bloggers like this: