Rahvusarhiivi ajaveeb

George von Browne´i 18. sajand – Kivisilla ehitus ja sunnitöölised

Liina Rebassoo

Kolmas lugu Rahvusarhiivi näituselt „Kindralkuberner von Browne ja tema aeg” on pühendatud ühe Tartu linna märgilisima ehitise – Tartu kivisilla – sünniloole. Pärast 1775. a suurt tulekahju võeti vastu uus eeskiri, mille järgi lubati Tartu kesklinna rajada vaid kivist maju. Selleks anti tartlastele soodustingimustel riiklikku laenu. Kindralkuberner von Browne’i algatusel ning Katariina II korraldusel otsustati rajada Tartu kivisild. Ehitis lõpetas Raekoja vastas oleva Suure turu kauni arhitektuuriansambli ning muutus aja jooksul kogu linna sümboliks.

Pilt1

Heinaturg ja Kivisild 1880. aastal. EAA.1843.1.225

Sillaehitus oli suurejooneline ettevõtmine. Tuli sulgeda jõe põhiharu, rajada tammisid, mis korduvalt varisema kippusid, ning tuua lähikonna mõisatest kohale ligemale 3000 maakividest tahutud kiviplokki. Von Browne palus keisrinnalt luba kasutada tööjõuna 152 sunnitöölist. Luba saadi ning Tartusse saadeti karistusaluseid mitmelt poolt keisririigist, peamiselt Riiast, aga ka Paldiskist ning Venemaa sisekubermangudest. Lisaks kasutati kohalike kroonumõisate ja linnamõisate talupoegi ning vabapalgalisi inimesi.

Kivisilda ehitanud sunnitöölistest koostati 1778. a põhjalik nimekiri. Süüteod olid värvikirevad: leidus nii vennatapjaid, talurahvaülestõusus osalenud kasakaid, desertööre kui ka vargaid. Sissekande nr 5 all leiame Peterburi leegioni husaari Nikita Dubini, kes kandis karistust röövimise-riisumise eest ning kelle tundemärkideks olid: 2 arssinat ja 6 verssokit pikk (ca 170 cm), tõmmu nägu, piklik nina, pruunid silmad, juuksed on peas, mustad kulmud, äraaetud habe. Ilmselt on juuksekasv eraldi ära toodud, kuna sunnitöölisi märgistati ka pea pügamisega.

Pilt2.1

Kivisilla ehituse sunnitööliste nimekirjad 1778. a. EAA.279.1.598

Pilt2.2.

Kivisilla ehituse sunnitööliste nimekirjad 1778. a. EAA.279.1.598

Sunnitöölistest hoolimata oli töökätest pidevalt puudu. Tartu linnamõis Saduküla kurtis 1781. a mais Tartu raele, et ei suuda täita rae ettekirjutust – saata mõisa alla kuuluvad talupojad kohaliku silla ehitustöödele. Nimelt polevat neil peale kahe või kolme vana rauga ja paari võimetu kerjuse enam kedagi saata.

Pilt3.

Kiri Saduküla mõisast Tartu raele. EAA 995.1.5376
Kokkuvõttes kulus ehitusele 8 aastat. 1784. a septembris sai von Browne lõpuks Tartu raele teatada, et põhilised tööd kivisilla juures on tehtud ning silla võib liikluseks avada. Muuhulgas palus ta silla otstesse panna vahisõdurid, kes jälgiksid korrarikkumisi. Linnaelanikke tuli teavitada, et sillal liiklemine toimuks rahulikult. Vastasel juhul liiklejaid ootas rahatrahv ning galopeerijaid suisa arest.

Varasemalt samast sarjast ilmunud:

One comment on “George von Browne´i 18. sajand – Kivisilla ehitus ja sunnitöölised

  1. jan
    20. Jan 2016

    Kusjuures oli väga palju Jemeljan Pugatšovi nii öelda ülestõusnuid kes raputasid seal venemaad väheke)))))

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 13. Jan 2016 by in Fondi tutvustus, Huvitav arhivaal, Määratlemata and tagged , .

Navigeerimine

%d bloggers like this: