Rahvusarhiivi ajaveeb

Muhu trummilööja tsaariarmees

161 vabatahtlikku on Esimese Maailmasõja teemalisse ühisloome portaali  sisestanud ligi 85 000 sõdurikirjet.

Suur aitäh kõikidele praegustele ja tulevastele kaasalööjatele! Hetkel ootame Teie abi sõdurite teenistuslehtede indekseerimisel. Piilugem koos allikates avanevasse põnevasse maailma.

2-171_fk

Tsaariarmee 108. jalaväediviisi 430. Valga polgu orkester, mille enamik liikmeid olid eestlased. November 1915. EFA.114.2-171

Muhu saarelt Hellamaa külast pärit Mihail Jüri p. Heinat võeti 21-aastaselt noorsõdurina tsaariarmeesse 1. jaanuaril 1905. Ta saadeti teenima 15. Schlüsselburgi jalaväepolku, mis dislotseerus Poolas Zambrówi lähedal. Küllap jäi kodus mustatöölisena leiba teeninud reamees Mihail polguülematele silma oma särava rütmitaju või muude omaduste poolest ning saadeti 1906. aasta kevadel trummilööja väljaõppele. Järgneva aasta jooksul, kuni reservi arvamiseni detsembris 1907, oli ta roodu trummilööjaks.

Trummilööja pidi oskama mängida kõiki trummipõrinaid. Ehkki alamväelane, erines ta teistest sõduritest nii oma ülesannete kui mundri poolest, relvadest võis ta kanda üksnes mõõka. Trummi tuli taguda erinevatel puhkudel: väeosa kogunemisel, häire andmisel, jõgede ja mäekurude ületamisel, linnadest ja küladest läbimarsil, langenute matmisel, kõrgemate sõjaväelaste vastuvõtul jne. Roodu trummilööja oli ühtlasi ka signalist, s. t. tema antud märguannete alusel ka tegutseti.

Siiski Mihaili teenistus tsaariarmees 3 aastaga ei piirdunud. Nüüd juba 31-aastane, kuid endiselt vallaline Mihail mobiliseeriti kohe maailmasõja puhkedes juuli lõpus 1914 ning määrati 91. Dvinski jalaväepolgu koosseisu. Juba mõne nädala pärast saadeti ta rindele ja võttis osa paljudest lahingutest praeguse Lõuna-Poola alal ning Karpaatides. 31. märtsi 1915 lahing jäi paraku trummilööja Mihailile viimaseks, kuna ta langes võitluses vastastega.

 

2 comments on “Muhu trummilööja tsaariarmees

  1. Ol
    8. märts 2016

    Ka minu emapoolne vanaisa mobiliseeriti Esimesse maailmasõtta. Ta nimi oli Aleksander Haab. Ta jäi kurdiks, mis oli talle oluliseks takistuseks tema ühest kirest – kaardimängust mõnu tundmisel. Vastased kaardimängus kasutasid selle
    alatult ära. Aga minu emale oli ta isa ja see paneb kõik paika. Vanemaid ja vanavanemaid ei saa valida ja tuleb olla õnnelik, et sa oled olemas ja õnneks mitte kurt, tumm ega pime.

  2. Olev Ait
    8. märts 2016

    Minu emaisal Aleksander Haabil oli niipalju parem saatus, et ta jäi sõjas ellu ja sai lapse. Aga kurdiks ta sõjas jäi.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 7. märts 2016 by in Ühisloome, Huvitav arhivaal.

Navigeerimine

%d bloggers like this: