Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 1975 – fosforiit ja teised maavarad

Liivi Uuet, arhivaar

Aasta 1975 oli Eestis maavarade uurimise ja kaevandamise üks kõrgaegu. Rajati uusi põlevkivikaevandusi ja laiendati olemasolevaid. Tähtis kütteaine oli turvas. Fosforiiti oli Tallinna lähedal Maardus kaevatud juba alates 1924. aastast Kui palju sellest praktiliselt rikastamataväetisest põldudele kasu oli, käsuandjaid ei huvitanud, ega ka see, milline näeb välja Tallinnast idas asuv maa. Ajalehed kirjutasid vahel Maardu „rebasesabast“, väetisetehase korstnast tulevast punasest suitsust või Muuga lahte voolavast punasest jõest. Lähedal paiknev Kostivere sohvoos oli mures lehmade lühikese eluea pärast, mille põhjuseks oli hammaste lagunemine peale rohu söömist. Aga see oli samuti kohalik mure. Sotsialismi eelised kapitalismi ees: riiklik majand pankrotti minna ei saanud.

EFA.204.0-104936 Maardu Keemiakombinaadi kaevandus. 1976

EFA.204.0-104936 Maardu Keemiakombinaadi kaevandus. 1976

EFA.204.0-81938. Maardu Keemiakombinaadi granuleeritud superfosfaaditsehhi ehitajad Leningradi ehitusvalitsuse Sevzapstalkonstruktsija kõrgmonteerijate brigaadi liikmed. 1970

EFA.204.0-81938. Maardu Keemiakombinaadi granuleeritud superfosfaaditsehhi ehitajad Leningradi ehitusvalitsuse Sevzapstalkonstruktsija kõrgmonteerijate brigaadi liikmed. 1970

Kuid fosforiiti oli mujalgi. Seda oli põhimõtteliselt kogu Tallinna ja Narva vahelisel alal, ala jätkus ka teisel pool Narva jõge. Läbi uuritud maa-alal oli arvele võetud 480 miljonit tonni maaki. Toolse maardla kasutusele võtuks olid geoloogide poolt eeltööd tehtud.

 EAA.5311.58.257. Lahemaa Rahvuspargi geoloogiline kaart, 1978.

EAA.5311.58.257. Lahemaa Rahvuspargi geoloogiline kaart, 1978.

Uuurimistöö jätkus Rakvere maardlas, mis ulatus kaugele lõunasse. Kui Maardus kaevandati aastas 800 000 tonni maaki, siis 1972. aastal koostatud perspektiivplaanide projektid nägid ette kaevandada Eestis 1980. aastal juba kolm korda rohkem ehk 2.4 miljonit tonni, aastatel 1990 – 2000 aga kuni 6 miljonit tonni maaki aastas. Uuritud ja läbi puuritud selle sõna tegelikus tähenduses oli pea kogu Eesti territoorium, eriti Põhja-Eestis.

0-72349_fk

EFA.250.0- 72349. Geoloogia Instituudi geoloogiakandidaat Karl Müürisepp ja sektorijuhataja geoloogiadoktor Anto Raukas laboris. 1970

Kes sellega tegelesid ? 1946. aastal loodi Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut, mis põhikirja järgi tegeles geoloogiliste alusuuringutega, tegelikkuses aga pigem rakendusgeoloogiaga. Töömahukate välitöödega tegeles Ministrite Nõukogu juures asuv Geoloogia Valitsus, mille töömaht kogu aeg kasvas. Alates uuest, 1976 – 1980. viisaastakust lausa poolteise-kordseks.

0-96036_fk

Fotod: EFA.204.0-96036 Geoloogia Valitsuse fosforiitide otsimise ja luure Keila geoloogiarühma töötajad Georg Abels, Rein Raudsepp, Heiki Liivrand, Ellen Raudsepp ja Tiia Ainsoo mõtteid vahetamas. 1973

1975. aastal töötas valitsuses 632 inimest. Muidugi ei tegelnud nad vaid põlevkivi ja fosforiidiga. Lisaks olid huviorbiidis turvas, ehituskivi, liiv, kruus. Järjest olulisemaks muutus põhjavee ja selle puhtuse uurimine. Uuriti ka võimalikke haruldaste metallide leiukohti, kuni 1965. aastani tegeldi nafta- ja gaasiotsingutega. Kuid tähtsaimad olid muidugi põlevkivi ja fosforiit. 16. detsembril 1975 kinnitas Geoloogia Valitsuse teaduslik-tehniline nõukogu Toolse leiukoha komplekskasutamise lõpparuande. Sellele olid eelnenud pikaajalised välitööd, andmete analüüs ja kokkuvõtted.

0-120146_fk

EFA.204.0-120146. Keila geoloogilise ekspeditsiooni fosforiidi töökonna juhataja Heiki Liivrand ja vanemgeoloog Elmar Kala Maardu fosforiidileiukohas. 1980

Aga mida tähendasid välitööd? 1975. aasta jaanuaris arutati põlevkivi lõunapoolsete leiukohtade uurimise eeltööde kava. See nägi ette puurida 1000 puurauku keskmise sügavusega 78 meetrit ja seda 1334 ruutkilomeetril. Hoolimata kahtlustest kava kinnitati, välja arvati sellest Muraka raba kaitseala territoorium. Aasta jooksul suurenes riiklikus maavarade bilansis arvelevõetud varade hulk ainuüksi fosforiitide osas 46 miljoni tonni võrra.

1975 lõppes viisaastak. Oli kombeks viisaastaku plaanide elluviimisel silmapaistnud töötajaid autasutada. Ka Geoloogia Valitsuse juhatajale Aleksander Kivitile anti 15. aprillil 1976 kätte uus orden. Nüüd oli tal juba kaks Tööpunalipu ordenit ja üks orden „Austuse märk“. Toolses kaevanduse rajamiseks oli koostatud juba tehnilis-majanduslik põhjendus. Kuid kümnendast viisaastaku plaanist (1976 – 1980) õnnestus fosforiiditootmise suurendamine siiski välja arvata. Eeltööd Eesti fosforiiditööstuse laiendamiseks aga jätkusid. Fosforiidisõja puhkemiseni jäi umbes kümme aastat.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 1. apr. 2016 by in Huvitav arhivaal.

Navigeerimine

%d bloggers like this: