Rahvusarhiivi ajaveeb

Soomusristleja Pallada hukk: uued andmed

Vello Kallandi, kodu-uurija ja Rahvusarhiivi vabatahtlik

Täna, 11. oktoobril möödub 102 aastat Vene Impeeriumi soomusristleja Pallada hukust. Tegemist oli suurima inimohvrite arvuga merekatastroofiga I maailmasõjas Eesti lähivetes: eri andmetel kadus merepõhja 584 või 597 meest. Seni oli avalikkusele teada seitsme Eestist pärit sõduri hukkumine ajalehe Meie Mats järgi, lisaks viie sõduri langemine Mati Õuna ja Hanno Ojalo raamatu „Võitlused Läänemerel 1914-1918“ andmetel. Rahvusarhiivi ühisloome kampaania käigus tekkinud andmebaasi „Eestlased Esimeses maailmasõjas“ põhjal lisandus eelnevatele veel neli ning tänaseks on teada 16 laeval elu kaotanud sõduri andmed.

Soomusristleja Pallada ja selle hukk

pallada_wikipedia

Pallada Tallinnas 1911. aastal. Allikas: Wikipedia

Pallada oli viimane neljast Venemaa Keisririigile ehitatud Bajan-klassi soomusristlejast. Peterburis aastail 1905–1911 ehitatud laeva võimsus oli 14 410 kW ning maksimumkiirus 20,9 sõlme (39 km/h), kuid merekatsetel need näitajad isegi ületati. 137 meetri pikkusel laeval oli kokku 34 erineva kaliibriga suurtükki ja kaks torpeedoaparaati. Meeskonda kuulus 568 ohvitseri ja madrust. Oma nime sai laev varasema soomusristleja Pallada järgi (see omakorda Kreeka jumalanna Pallas Athena järgi), mis langes Vene-Jaapani sõjas jaapanlaste kätte. Laev kuulus ilmasõja alguses Balti laevastikku ja oli esimene sõjalaev, mille Venemaa selles sõjas kaotas.

25. augustil 1914 suundus Saksa laevastikukoondis (kergeristlejad Magdeburg ja Augsburg, torpeedopaadid U 26 ja V 186) Soome lahe suhu otsima Vene ristlejaid. Magdeburg sõitis udus Osmussaare lähedal madalikule ja selle sakslased osaliselt õhkisid. Torpeedopaat U 26 sai kohale jõudnud Vene ristlejatelt kaks tabamust, kuid pääses põgenema.

11. oktoobril jätkas U 26 Vene laevade otsingut sõites Hanko neeme suunas. Russarö tuletornist 10 miili lõunas kohtuti kahe Vene soomusristlejaga Pallada ja Bajan, mis sõitsid teineteise järel 600–800 meetrise vahega. Allveelaev manööverdas soodsale positsioonile, kust väljatulistatud torpeedo tabas kell 11.10 Palladat otse keskele, kus paiknes laeva laskemoonaruum. Laskemoon plahvatas ning üles kerkis võimas vee- ja suitsusammas. Suitsu hajudes oli laev kadunud ja veepinnal hulpisid vaid rusud. Hukkumispaigal käidi pääsenuid otsimas, kuid meri ühtegi meest elusalt ega surnult välja ei andnud. Hukkus ka laeva komandör 1. järgu kapten Sergei Magnus. Nüüdseks on avalikustatud, et Soome sukeldujad avastasid Pallada vraki 2000. aastal. Laev lebab merepõhjas 60 meetri sügavusel kolme tükina, kõik põhjaga ülespidi.

Palladal hukkunud Eestist pärit mehed

Ajalehes Meie Mats avaldati aastatel 1914-1918 teateid maailmasõjas osalenud ja langenud meeste kohta. Nende seas on seitse Palladal hukkunud sõdurit:

1. Richard Ferdinand Jaani p. Suurkivi (Tallinn 28.01.1887–28.09.1914).
Oli Palladal kütja.
EELK Tallinna Jaani koguduse personaalraamatu kanne.

2. Johannes Villemi p. Lõhmus (Puiatu vald 05.05.1897–28.09.1914).
Teenis Palladal vanemjungana.
EELK Viljandi Pauluse koguduse personaalraamatu kanne.

3. Kirill Grebennikov.
Täiendavad andmed puuduvad.

4. Johannes Jüri p. Kalter (Erra vald 23.06.1888–28.09.1914).
EELK Lüganuse personaalraamatu kanne.

johannes_kalter

Johannes Katler. Meie Mats, nr 23, 24.01.1915.

5. Mihkel Jaani p. Tammik (Kavilda vald 14.08.1888–28.09.1914).
Võeti väeteenistusse 25.10.1909. Oli Palladal 1. järgu aurumasinist, tunnustati Romanovite dünastia 300. aastapäeva pronksmedaliga.
EAÕK Kavilda koguduse personaalraamatu kanne
Sõdurikirje ilmasõja portaalis

6. Gustav Hindreku p. Arno (Keila vald 27.08.1888–28.09.1914).
Võeti teenistusse 26.10.1909, oli Palladal katlakütja.
EELK Keila koguduse personaalraamatu kanne
Sõdurikirje ilmasõja portaalis

7. Mart Preediku p. Köster (Torgu vald 28.02.1888–28.09.1914).
Astus väeteenistusse 01.01.1910. Alates 20.09.1910 teenis Palladal kütjana,
Autasustati Isamaasõja 100. aastapäeva pronksmedali ja Romanovite dünastia 300. aastapäeva pronksmedaliga.
EELK Jämaja koguduse sündinute ja ristitute nimekirja kanne
EELK Jämaja koguduse personaalraamatu kanne
Sõdurikirje ilmasõja portaalis

Järgmiste viie sõduri Palladal hukkumise fakt on kirjas Mati Õuna ja Hanno Ojalo teoses „Võitlused Läänemerel 1914-1918“. Lisaks on nende poolt mainitud eespool kirjas olnud R. F. Suurkivi.

8. Oskar Toomase p. Lanberg (Tallinn 21.01.1892–28.09.1914).
Võeti teenistusse 12.10.1913, oli Palladal madrus.
EELK Tallinna Jaani koguduse personaalraamatu kanne
Sõdurikirjed ilmasõja portaalis

9. Jakob Paan (ca 1884–28.09.1914).

10. Andrei Petrov (?–28.09.1914).
Einelauapidaja Palladal.

11. Vassili Smetannikov (?–28.09.1914).
Masinist Palladal.

12. Dimitri Žuravljov (?–28.09.1914).
Tisler Palladal.

Rahvusarhiivi ühisloome kampaania „Eestlased Esimeses maailmasõjas“ käigus andmete sisestamisel tuli ilmsiks kaheksa Eesti sõduri hukkumine Palladal. Neist neli on nimekirjas nr 5 –8 all, ülejäänud neli aga järgnevad:

13. Siverjan Mihhaili p. Ljapistov (Kokora vald 10.10.1892–28.09.1914).
Teenis Palladal 2. järgu madrusena.
Kokora vallavalitsuse kogukonna nimejuhataja kanne
Sõdurikirje ilmasõja portaalis

14. Johannes Jaagu p. Loks (Vana-Põltsamaa vald 19.05.1894–28.09.1914).
Astus 05.10.1910 Balti laevastiku Kroonlinna jungade kooli. Sõitis laevadel 1911–1912, ülendati 1. astme madruseks. Alates 28.09.1913 teenis ristlejal Pallada. 01.01.1914 sai allohvitseriks. Autasustati Romanovite dünastia 300. aastapäeva pronksmedaliga.
EELK Tartu Peetri koguduse personaalraamatu kanne
Sõdurikirje ilmasõja portaalis

Palladal hukkunud allohvitser Johannes Loksi dokumendid Tartumaa väeteenistuskomisjoni fondis. EAA.314.1.907. lehed 182-190p

15. Richard Aleksander Juhani p. Siim (Aakre vald 15.06.1894–28.09.1914).
Astus Kroonlinna jungade kooli 25.09.1911. Võeti teenistusse 10.04.1913, alates 8.09.1913 teenis Palladal vanemjunga, hiljem miinimasinistina. Autasustati Romanovite dünastia 300. aastapäeva pronksmedaliga.
EELK Rõngu koguduse personaalraamatu kanne
Sõdurikirjed ilmasõja portaalis

16. Georgi Hindreku p. Vulf (Järvakandi vald 23.04.1891–28.09.1914).
Võeti teenistusse 17.10.1912. Teenis Palladal madrusena.
Sõdurikirjed ilmasõja portaalis

Meenutades Pallada hukku märkab tahestahtmata huvitavat ajalist kokkulangevust Estonia katastroofiga: kui võtta aluseks vana kalender, siis uppus Pallada samuti 28. septembril täpselt 80 aastat varem. Mõnedes käsitlustes mainitakse küll huku kuupäevana 29. septembrit, kuid õigem on siiski 28. september, sest nii on arhiividokumentides hukkunute surmakuupäevana kirjas.

*Sõdurite juures olevad daatumid on vana ehk Juliuse kalendri järgi.

Kasutatud kirjandus ja andmebaasid:

Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel 1914-1918. Esimene maailmasõda koduvetes. 2011.
Wikipedia artikkel „Pallada“ (soomusristleja)
Digiteeritud allikate kogu Saaga
Rahvusarhiivi ühisloome portaal Eestlased Esimeses maailmasõjas
Meie Mats 1914-1918: ilmasõjas osalenud I
Meie Mats 1914-1918: ilmasõjas osalenud II
Rahvusraamatukogu digiarhiiv DIGAR, Meie Mats 1914-1918.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 11. Oct 2016 by in Ühisloome, Huvitav arhivaal, Külalispostitus.

Navigeerimine

%d bloggers like this: