Rahvusarhiivi ajaveeb

Ilmasõja sõjavangist Eesti väkke

Grister Ramler, Tallinna kogumisosakonna asejuhataja

„Eesti Wabariigi Walitsuse esitajale Parisis.

Kõrgesti austatud herra!

Palun vabandust et Teid paari reaga tülitada julgen. Sain üsna kogemata kombel Teie atressi teada ning sellega siis siin kaugel Afrika maal olles ka seda teada et meil ka Eesti wabariik fonktsioneerib, ning pealegi weel saadikud Parisis on.

On päris rõemus kuulda et asi Eestis nii ilusti õitseb. Siin Prantsuse maal wene wäeosades oliwad minul kaunis palju Eesti kodanika tutwaid, kes nüid wiimasel ajal kõik laiali on kus nad kõik peaaegu kui sõja wangid töötawad. Mina juhtusin kogemata kombel ning päris ilma süita siia Afrikase, kus nüid sunnitööl olen.”

Sõjavang Aleksander Michkelsoni kiri Eesti Vabariigi esindajale Karl Robert Pustale 14.01.1919 Mars el Kebiri kindlusest Alžeerias. ERA.1622.1.483

I maailmasõjas osalenud eestlaste arv on hinnanguline ja veel suurem teadmatus valitseb sõjavangi sattunute ja teadmata kadunuks jäänute suhtes. Kõiki sõjavangi langenud eestlasi pole võimalik välja selgitada, eelkõige just idarindel vangistatuid ja sõja esimestel aastatel sõjavangis surnuid.

eaa5355_001_0000158_00000_00145_f-1

EAA.5355.1.158.145. Nigul Hindo, EAÕK eksiilis Inglismaa koguduste ülempreester 1948 – 1970 sõjavangina Ida-Preisimaal 1917 – 1918.

Ilmasõjas vangistatud ja Euroopasse jäänud sõdurite probleemidega hakkas Eesti Vabariik tegelema üsna varakult. Nii pärinevad Rahvusarhiivi allikad, kus andmeid sõjavangide kohta tihedamalt, Eesti Vabariigi algusaastate Välisministeeriumi, välisesinduste ja mõneti üllatuslikult ka diplomaatide isikuarhiividest. Vähesed säilikud sisaldavad ainult andmeid sõjavangide kohta, üldjuhul on tegemist Eesti Vabariigi riigiasutuste kirjavahetuse toimikutega, kuhu omal ajal on ladestunud dokumente erinevatel teemadel.

Ainus arhiiv Rahvusarhiivis, mis koosneb suuremas osas andmetest ilmasõja käigus Lääne-Euroopasse jäänud sõdurite ja sh ka sõjavangide kohta, on Eesti Sõjameeste Kogunemispunkt Bordeaux´s (ERA.817). Dokumendiarhiivile lisab mõõdet asjaolu, et Rahvusarhiivi filmiarhiivis on hoiul sama nimega kollektsioonis fotod.

Bordeaux´sse üritas noor Eesti Vabariik suunata lisaks seal resideeruvale Vene ekspeditsioonikorpuses 1916. aastal Prantsusmaale saadetud eesti sõduritele ka mujal sõjavangi sattunuid. 1918. aastal, peale seda, kui Prantsusmaa Eesti Vabariiki de facto tunnustas, koondati Lääne-Euroopasse jäänud eesti sõdurid Bordeaux´sse ja nimetati Eesti kompaniiks (allikates nimetatud ka rooduks)

efa0097_002_0000000_00191_ft

EFA.97 2-191. Prantsusmaal Vene ekspeditsioonikorpuses teeninud eestlased Montmedy linnas Lorraine’i regioonis

Tagasihoidliku mahuga arhiivis on nii sõdurite laagrisse registreerimise vihik, korralikult vormistatud ankeetandmed 420 sõduri kohta, sõdurite palgalehed, erineva infotihedusega nimekirju jne. Nimekirjadest leiab märkusi juba kodumaale või mujale saadetute, samuti ka põgenenute kohta, kellest viimased võisid kas omal käel tagasi Eestisse tulla või Prantsusmaale jääda. Kuna andmed isikute kohta säilikutes korduvad, on digiteeritud ja ühisloome keskkonda välja pandud vaid need, mis koosnevad põhiliselt isikuandmetest. Arhiivi täieliku koosseisuga saab tutvuda arhiivi infosüsteemis.

Näib vastuoluline, et ajal, mil Eesti oli Vabadussõjas, hoiti võitluskogemusega mehi Prantsusmaal suhteliselt kehvades tingimustes ning kodumaal läksid Vabadussõtta alalealised. See mõjus ka Bordeaux´s olevate meeste endi meeleolule, kelle põhiliste ülesannete hulka kuulus Eestile saadetava sõjaabi valvamine ja laevadele laadimine.

Kompanii ülema asetäitja ülevaade olukorrast ja meeleoludest Bordeaux´s.

era0817_001_0000012_00110_t

ERA.817.1.12

era0817_001_0000012_00111_t

ERA.817.1.12

 

Kogunemispunkti tegevus lõpetati 1920. aastal ning suurem enamus eesti sõjameestest repatrieerus. Juunis 1920 jõudis laev Lembit omal ajal ilmasõtta läinud meestega Tallinnasse.

35mm negatiivfilm

EFA.97 0-78285. I Maailmasõja ajal Prantsusmaale sattunud eesti sõjavangide Bordeaux Eesti roodu vastuvõtmine Tallinna sadamas. A. Vinnal, suvi 1920

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 15. nov. 2016 by in Ühisloome, Määratlemata.

Navigeerimine

%d bloggers like this: