Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 1967 – “Rail Estonija”

1965. aastal oli Eestis  üldkasutatavaid raudteid ligi 1400 kilomeetrit, neist kitsarööpmelisi 650  kilomeetrit. Otsus kitsarööpmelised raudteed sulgeda tuli  NSVL Ministrite Nõukogult.  Tallinn-Pärnu ja Lelle-Viljandi liinid  tuli ümber ehitada ja ülejäänud kitsarööpmelised teed  likvideerida.  Raudtee oli  üldiselt halvas seisukorras.  1957 – 1958 olid diiselvedurid auruvedurid küll välja vahetanud, kuid reisirongid olid siiski  aeglased, võrreldes ka tolleaegsete reisibussidega. Tallinnast Pärnu sõitis rong neli tundi ja 20 minutit,  Tallinnast Viljandisse sama kaua. Tallinnast Tartusse sõitis kiirrong umbes kolm tundi.  1967. aastal alustati  uue raudtee ehitamist Tallinn-Rapla lõigul. Vana tee kõrvale rajati uus, vana sai kasutada materjali veoks. Mõnda aega toimus veel ka reisijatevedu. Projekt oli koostatud  Leningradis, ka ehitajad tulid Venemaalt. Tallinn-Rapla lõik avati 1969.a. juunis. Vana raudtee oli sel ajal veel olemas ja pidulik rong sõitis avamispäeval sellel liikuvast rongist mööda. Sama aasta märtsis oli alanud Rapla-Lelle lõigu ehitus. Seal võeti  vana tee üles ja liiklus katkes täielikult. Lelleni hakkasid rongid liikuma 1969.a. novembris. Töö jätkus Lelle-Pärnu lõigul, mis alates Sindist rajati mööda uut trassi.

Diiselrong Lelle-Türi vahel 1972. RA, EFA.204.0-94069

 

Reisivaguni sisevaade. RA, EFA.289.0-79832

Reisijad võisid rõõmustada mugavamate, kuid siiski vaid kõvade puidust istmetega vagunite ja kiirema sõidu üle, teetrass oli sama, samuti jaamahooned. Uus oli reisijatele aga võimalus sõita  Balti jaama. Seni oli kitsarööpmeliste rongide lõppjaam olnud Tallinn-Väike. Balti jaam  oli kõige rohkem muutunud. 1965. aasta valmis uus linnalähedaste rongide jaam. Varsti kolis sinna kogu Balti jaama tegevus ja koitis  1870.a. valminud paekivist jaamahoone viimane päev. See lammutati ja juba 1967.a. novembris, kui kogu NSVL tähistas Oktoobrirevolutsiooni 50.aastapäeva, avati uus jaamahoone, mis püsib tänaseni. Tolle aja ehitustempot arvestades tähelepanuväärne saavutus, mille tähtaegade taganttõukajaks  oli muidugi ka suur juubel.

Tallinn-Pärnu rong Balti jaamas 23. juulil 1971. RA, EFA.204.0-87531

Rahvahulk Pärnu kaubajaamas raudtee avamisel 23.juulil 1971 RA, EFA.204.0-87534

Pärnusse jõudis esimene rong 23. juulil 1971. Pidulikule avamisele oli tulnud NSVL teedeministri asetäitja, Pärnus tervitas esimest rongi selline rahvahulk, mida seal pole vist hiljem enam nähtud. Uued rongid sõitsid tunni võrra kiiremini, kiirrong isegi kaks tundi kiiremini. Kuid  kahjuks ei toonud nad rahvast enam südalinna, vaid jätsid ülejõele Niidu metsa rajatud kaubajaama, kus tuli istuda bussi ja sellega veel paarkümmend minutit sõita. Üle jõe hakkas rong sõitma alles kümmekond aastat hiljem.

Esimene rong saabub Viljandi jaama 5. juunil 1974. RA, EFA.508.0-170298

 1972. aastal. sai uuesti raudteeühenduse Türi, 1974. aastal Viljandi. Neist said  aga umbjaamad, kust edasi enam ei pääsenud. 1968. aastal  oli lõpetatud liiklus Rapla-Virtsu ja Avinurme-Mustvee  raudteel. Muudel  liinidel aga rongid käisid: veel 1971. aasta reisirongide sõiduplaanis (taskuformaadis trükis, hind 20 kop)  on sellised  eksootilised  liinid  nagu Pärnu-Mõisaküla-Viljandi (sõiduaeg 3 tundi 45 minutit), Pärnu-Ainaži, Mõisaküla-Ruhja (Ruijena), Sonda-Avinurme. 1972.a. sõiduplaanis neid enam pole.

Teksti pani kokku ja fotod valis Liivi Uuet, arhivaar

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 26. apr. 2017 by in Huvitav arhivaal, Määratlemata.

Navigeerimine

%d bloggers like this: