Rahvusarhiivi ajaveeb

“ja tahan seega teada, miks wanemat mull appi raha ei saa…”

„Nüüd kirjutan mina waene soltad mees teile moni waewaline kirja

sõna ja tahan seega teada miks wanemat mull appi raha ei saa…”

 

Esimese maailmasõja (1914-1918) puhkemine esitas suure väljakutse Vene impeeriumi sotsiaalhoolekande süsteemile. Seaduse järgi oli sõjaväelase naisel ja alaealistel lastel kuni 17-aastaseks saamiseni õigus saada riiklikku toetust alates tema teenistusse mineku päevast. Toetuse saamise õigus oli ka mobiliseeritu vanematel ja vanavanematel, kui nad olid mobiliseeritu ülalpidamisel ja vanemad kui 55 aastat, ning tema ülalpidamisel olnud alaealistel õdedel-vendadel. Noorsõdurina sõtta võetute pered ei saanud toetust enne (v. a. pere ainsad toitjad), kui kohustuslik teenistusaeg oli ära teenitud.  Toetust ei makstud enam, kui keegi oli surnud, sõjast naasnud või selgus uusi asjaolusid, näiteks säilitati osadele ametnikele palk ka sõjaväes olemise ajaks. Õigus päevarahale oli näiteks teenistusülesannete täitmisel haigestunud või haavata saanud sõduritel, kes saadeti koju kuni aastaks kosuma. Sõjainvaliidid või sõdurite lesed võisid taotleda riiklikku pensioni.

Võib arvata, et vene keeles kirja pandud paljusid erandeid ja asjaajamist ette nägevad seadused tekitasid sõduriperedes, aga ka abiraha väljamaksmise eest vastutavates omavalitsustes omajagu küsimusi ja segadust. Asja püüdis selgust tuua Postimehe ilmasõja-aegne toimetuse liige, Tartu Ülikoolis arstiteadust studeerinud Hans Rebane (1882-1962), kelle sulest ilmus 1916. a. varakevadel käsiraamat „Nõuandja sõjameestele ja nende omastele. Seadused ja uuemad määrused paiuki ja abiraha saamise kohta kroonult ja mitmesugustest komiteedest; Kuidas oma õigust nõuda ja kaewata; Haiguste nimekirjad, haigused, mis wäeteenistusest wabastawad, ühes seletustega; Palwekirjade wormid Wene keeles”.

pilt1_käsiraamat_tiitel

Hans Rebase koostatud käsiraamatu tiitelleht.

Trükist saab sirvida või alla laadida Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi lehel.

Käsiraamatus selgitatakse üksikasjalikult ja lihtsas emakeeles, kellel ja millises suuruses on õigus saada paiukit, alamväeliste perekondade kroonu abiraha, söögi- ja teeraha ning päevaraha, kuidas mobiliseeritute pereliikmete üle arvestust peetakse ja milliste dokumentide alusel toetusi välja makstakse. Brošüüri lisas olev haiguste nimekiri ja nende sümptomite kirjeldused võiksid olla põnev lugemine suguvõsauurijatele ja meditsiiniajaloo huvilistele. Näiteks saame teada, et sõjast naasnule määrati 100% töövõimetust kui ta põdes Basedowi ehk punnissilma haigust, mille päätundemärkideks on südametegewuse kiirenemine, kilpnäärme paistetus ja silmamuna ettetikkumine silmakoopast. Eraldi on välja toodud haigused, mis vabastasid täielikult sõjaväeteenistusest või riviteenistusest. Väkke ei võetud näiteks mehi, kes põdesid  suhkrutõbe (üleüldine keha kui ka waimu omaduste nõrgenemine, ülirohke kusetamine; suhkrutõbe päätunnismärk on, kui kuses suhkrut leidub) või tantsutõbe (iseäraline närwihaigus, mis pääasjalikult ennast selles awaldab, et musklid ehk lihaksed sagedasti kokku tõmbawad, kui inimene puhkab ehk ka ennast liigutada tahab).

Arhiiviallikad kinnitavad siiski, et abiraha ja pensionide väljamaksmisel tuli ette vigu ja eksitusi. Valla- ja linnavalitsuste fondides on säilinud mitmed sõdurite väeosast saadetud palvekirjad koduvalda, milles tuntakse sügavat muret oma kojujäänud lähedaste ja nende toimetuleku pärast ning palutakse abiraha maksmise asi kamandada:

  Auustatud walla kirjutaja!

Nüüd kirjutan mina waene soltad mees teile moni waewaline kirja sõna ja tahan seega teada miks wanemat mull appi raha ei saa kodust kirjutawad et selle pärast ei anda et on tallu koht aga siin käisin ülemuse juures siit öölti et kõik saawad olgu mis seisusest tahes kui aga wanemad töö wõimetumad sellest ei küsita et talu koht on kui aga mina nende ülespidaja nüüd siin kroonu või sõja tegewuses olen ja öölti et igal pool saawad miks siis mitte seal waltas woi sinu wanemad ei saa sest se appi ei ole mitte walla appi waid kroonu appi raha mis saab andut sõja meeste perekontatele nende üles pitamiseks sest nüüd tahan ma weel sellest selgemini aru ja siis tean ma ka isi abi otsita ei wõi ju lasta inimesi puutuses lasta ära surra se pärast eks seda ju tea walla walitsus et minu ema on ju täieste töö wõimetu ei ole tal kätt ega jalga jallad on kuusteiskümment aastad ja kässi aastad neli otsast täieste ära ja ka minu isa ema on ka üle seitsme kümne aasta wana kis aitab ehk toitab ja wend on mull tiisikuse haige se nüüd nende toitja ja hoolitseja isi igapääw tahab appi nüüd siis soowin mina ka siit Petrogratist teile hääd elu ja õnne jumalaga

 

 Johanis Peetri poeg Sonik

       27mal Nowembril

Petrogratis зapaзnoi pataljonis

             Adres on nii mull

  Въ Деиствующую Армiю

  Конно гвардеискiй казармы

  Леиб-гв. Кексгольмкаго

  полко запасной баталiонъ

   Jоганъ Петровъ Сооникъ

 

pilt2_eaa_2608_1_382_9

Johannes Sooniku Petrogradist saadetud palvekiri Suuremõisa vallavalitsusele, 27.11.1915. RA, EAA.2608.1.382, l. 9.

pilt3_eaa_2608_1_382_25

Johannes Sooniku Petrogradist saadetud palvekiri Suuremõisa vallavalitsusele, 27.11.1915. RA, EAA.2608.1.382, l. 9p, 25

 

Kirjudud 23mal Aprillil 1917 a.

Aubaklikuld austadud walla walitsus

Tulen teid terwitama ja paluks mite minu pallwet kõrwale lükata.

Nüüd tahan mina teile mõnda sõna üttelda mis mina omas mõtes heaks arwan ja nii sama peaks ka õige minu arwates olema.

Wat asi on nii minul on wanemad kodu maa pinnal, ja meid on kaks wenda sõja ehk kronu tenistuses, ja meil jäid issa ja ema kodu nii sama norem wend, kes norest nõdruke on ja nii sama issa on wanast wäetik ja ei ole tööle kõlbulik ja aiglane terwisse poolest, ja nüüd paluks teid minu poolt austadud walla walitsus, et teie wõttaks waewaks ja kirjutaks ülemusele nii palju et minu wanemad natukegi abi raha saaks, nii kui kõik nii sugused saawad igal pool, see ei peaks mitte õige olema et neile ei makseta abi raha, nemad oleks pidanud amu sama, aga on üks äpardus seal wahel, paluks nii lahged olla ja seda asja natukene kamandada, nii sama paluks kihnu walla kirjutajad, seda asja järele wadata

Kirjutas kihnu walla elaniku poeg Ala-Ennu Jaan Mättas

Nüüd paluks teid austadud walla walitsus, kui ei arwa sellega akama sawad siis paluks kudagi moodi minule teadusta, aga ollge nii lahged ja paluks tähele panemis panna selle kirja peale, minul on siit teile wäga rasge kirjuta olen wäga kaugel oma maa pinnalt ja ei tea kui kaugel elu otts ki on, olen iga päew wainlasel kaunis ligidal.

Sellega teen kirja lõpu, jäen teie lahkuse peale ottama, olge nii lahed kamandage seda asja

Mina annan oma adressi wõib olla et teil tarwis on

adres on järgmine

  Въ деиств. армiю

  Полевая поч. конторъ N. 1

  контора заведывающаго

  военно-судовымй

  перевозамй

  Матросу Ивану Мятасу

Kihnu madrus Jaan Mättase sõjaväljalt koduvalda saadetud kiri, 23.04.1917. RA, EAA.4542.1.316. l 45.

Kihnu madrus Jaan Mättase sõjaväljalt koduvalda saadetud kiri, 23.04.1917. RA, EAA.4542.1.316. l 45p.

Kihnu madrus Jaan Mättase sõjaväljalt koduvalda saadetud kiri, 23.04.1917. RA, EAA.4542.1.316. l 46p.

 

Autor: Maive Mürk, arhivaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Information

This entry was posted on 30. juuni 2017 by in Huvitav arhivaal, Määratlemata.

Navigeerimine

%d bloggers like this: