Rahvusarhiivi ajaveeb

Väärtuslikud kodukirjed: Esimesse maailmasõtta kisti ka pereisad

Rahvusarhiivi ühisloomeportaalis „Eestlased Esimeses maailmasõjas”  saab igaüks lisaks arhiiviallikatest sõdurite andmete sisestamisele jagada perepärimuses liikuvat teavet ilmasõjas osalenute kohta ning laadida üles koduarhiivides leiduvate dokumentide, fotode, päevikute ja mälestuste koopiaid.

Nn kodukirje lisamiseks:

  • klõpsa portaali avalehel nupul “Alusta!
  • logi sisse virtuaalse uurimissaali (VAU) keskkonda
  • vali rubriik “Jaga teavet”
  • täida avanenud vorm sõduri andmetega

Sisestatud andmed on kohe pärast salvestamist otsitavad ja kõigile huvilistele nähtavad. Erinevalt arhiivikirjetest kuvatakse need roosakal taustal. Tänaseks on vabatahtlikud sisestanud 280 kodukirjet.

Kodukirjed on väärtuslikud, sest sageli on arhiiviallikates sisalduv teave sõduri väkkevõtmise ja teenistuskäigu kohta lünklik või on allikad sootuks hävinud. Võrreldes ilmasõtta mobiliseeritud noorsõduritega leidub dokumentides vähem teavet sõjas osalenud vanemate aastakäikude meeste ehk reserv- ja maakaitseväelaste kohta.

Arhiiviaines ja pärimuslood võiksid olla uurijale võrdväärselt oluliseks allikaks: kui üks selgitab fakte, siis teine aitab neid kinnitada ning täiendab minevikunägemust põnevate ja emotsionaalsete detailidega. Vaadelgem seda sümbioosi ilmasõtta mobiliseeritud Keila valla Käesalu küla perepoja August Jundase (1887–1915) näitel.

A_Jundas_1914

August Jundas Petrogradis 1914. aastal. Erakogu

 

Mõne kuu eest sisestas üks vabatahtlik ilmasõja portaali August Jundase kohta kodukirje. Selles viidatakse 2015. aasta suvel Kase Antsu võrgukuuris üleval olnud näitusele „Eesti mees ilmasõjas. Üks lugu”, mille koostamise esmaseks inspiratsiooniallikaks olid kohaliku talumehe August Jundase poolt tagalast Petrogradist ja rindelt Varssavi alt omastele saadetud kirjad. Kuraatorite Heli Nurgeri ja Anu Haagi poolt kokku seatud stendidega saab tutvuda ning Augusti südantliigutavaid kirju etteloetuna kuulata näituse lehel.

Käesalu küla Oti talu suure pere vanim poeg August Jundas kosis 1909. aastal naiseks kodutalu teenijatüdruku Juuli Kuulmanni. Värsket abielupaari õnnistati kiirelt kahe tütre ja kahe pojaga. Üks tütardest suri küll imikueas. Pärimuse järgi olla vanaperemees Augustile eraldatud talust maatüki, kuhu noored pidid hakkama omaette elamist rajama. Majapalgidki olid kohale veetud, kui August 1914. aastal mobilisatsioonikäsu sai. Väkkevõtmisest ei päästnud Augustit vanima poja staatus ega fakt, et ta oli isaks kolmele väikelapsele. Tõenäoliselt langetas väeteenistuskomisjon positiivse otsuse seetõttu, et August elas vanematega samas talus, kusjuures nii tema isa kui kasuema olid töövõimelised ning õdede-vendade näol oli sirgumas veel abikäsi. Mobiliseeritud August saadeti kõigepealt väeossa Petrogradi, kus ta veetis kuid drillides ja rindele minekut oodates. Alles 1915. aasta jaanuaris saadeti ta Varssavi alla. August osales paljudes lahingutes „awa siduja” ehk sanitarina: ta oli esimene, kes läks tule alla haavatuid ära tooma. Paraku langes August märtsis 1915. Mõned kuud hiljem nägi ilmavalgust tema viies laps, tütar Hilda Hermine.

A_Jundas_perega_1914_2

Puhkusele lastud August Jundas ja tema pere 1914. aasta sügisel. Pildil isa jalgade juures poeg Johannes Adolf, tütar Marie Katharine, ema Juuli, süles August Aleksander, Juuli ema Kadri Kuulmann. Tütar Hilda Hermine sündis 9 kuud pärast isa koduskäimist. Erakogu

Millised andmed leiab August Jundase tsaariarmeesse mobiliseerimise ja ilmasõjas osalemise kohta aga arhiiviallikatest?

21-aastaseks saanud August on kirjas Keila valla 1908. aasta kutsealuste ja väkkevõetute nimekirjas. (RA, EAA.47.1.99, lehed 149p-150 ja RA, EAA.47.1.228, lehed 72p-73) Siis veel poissmees, käis August oktoobri lõpus arstliku komisjoni ees ja tunnistati teenistuskõlbulikuks. Kirjas on ka tema pikkus – 2 arssinat 54 verssokit ehk 167 cm – ja rinnaümbermõõt – 205 verssokit ehk 92 cm – ning märkus „isa on töövõimeline”. Ehkki teenistus sõjaväes algas 1. jaanuaril 1909, määrati August juba 28. veebruaril maakaitseväe 1. järku.

jundas

August Jundas kutsealuste nimekirjas (1908). RA, EAA.47.1.99, lehed 149p-150

 

 

EAA0047_001_0000228_00075_m

August Jundas väkkevõetute nimekirjas (1908). RA, EAA.47.1.228, lehed 72p-73

 

Harjumaa väeteenistuskomisjoni fondis säilitatakse Keila vallast sõtta võetud meeste peredele abiraha andmise toimikuid. (RA, EAA.47.1.2322-2323) Selgub, et 23. septembril 1914 mobiliseeeriti vallast seitse maakaitseväelast, nende seas 27-aastane August Juhani p Jundas Käesalust. Ta võeti tegevväkke, olgugi et oli abielus, 5-aastase tütre ning 3-aastase ja 6-kuuse poja isa ning omas 14 1/2 tiinu maad. Abiraha väljamaksmise lehtede järgi sai perekond Jundas riigi poolt toetust alates 1914. aasta septembrist. Esmalt oli toetussummaks 10 rubla 80 kopikat kuus, 1917. aasta lõpus aga juba 48 rubla kuus. Seadus nägi ette lese ja vaeslaste toetamise ka pärast sõduri hukkumist.

eaa_47_1_2322

Nimekiri 23. septembril 1914 Keila vallast mobiliseeritud maakaitseväelastest. RA, EAA.47.1.2322 (lehed nummerdamata)

 

jundas2

Väljavõte Keila valla sõdurite peredele abiraha väljamaksmise lehest juulis 1917. Kirjas on toetust saanud pereliikmete nimed ja sünniajad ning igaühele määratud summa. Augusti abikaasa Juuli kinnitas raha kättesaamist oma allkirjaga. RA, EAA.47.1.2323 (lehed nummerdamata)

 

EELK Keila koguduse personaalraamatus (1899-1935) on Käesalus teiste seas kirjas August Jundas perega. Augusti juurde on pastor märkinud „sõjas kaduma läinud 1915”.

eaa1214_001_0000182_00150_m

August Jundas perega EELK Keila koguduse personaalraamatus. RA, EAA.1214.1.182 leht 164p

Muid dokumente Augusti sõjaväeteenistuse kohta (nt teenistuslehed, teade hukkumise kohta lahingus) ei õnnestunud Rahvusarhiivi kogudest leida. Võimalik, et lisaallikad ei ole säilinud või asuvad need tavapärasest erinevas kohas ning neile võiks peale sattuda vaid õnneliku juhuse läbi.

Maive Mürk, arhivaar

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Informatsioon

This entry was posted on 13. apr. 2018 by in Ühisloome, Huvitav arhivaal, Määratlemata.

Navigeerimine

%d bloggers like this: