Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 65 – õnnemängud

Liivi Uuet, arhivaar

12.–13. oktoobril toimus ENSV 1965. aasta raha ja asjade loterii kuues loosimine.

Loterii seitsme loosimise piletite koguväärtus oli 1 680 000 rbl, ehk iga elaniku kohta 1.40. Sellega oli Eesti liiduvabariikide hulgas esikohal. Ühe tiraaži väärtus oli 240 000 rubla , selles oli 800 000 piletit. Üks pilet maksis 30 kopikat. Pileteid müüdi kauplustes, ajalehekioskites, hoiukassades, kinodes, piletikassades.

Laulupeoloterii piletid, 1975. ERAF.498.0-390069

Laulupeoloterii piletid, 1975. ERA.498.0-390069

Loosimine oli keerukas, seda toimetati Eesti eri linnades avalikkuse ees. Toimingut jälgis selleks nimetatud avalikkuse esindajate komisjon. Oktoobris toimus loosimine Tallinnas, esimees oli siin Mererajooni täitevkomitee esimehe aetäitja, komisjonis olid lisaks rahandusosakondade ja hoiukassade esindajatele ka tehasetöölised, üks sõjaväelane (väeosa komsomolikomitee esindaja), „Õhtulehe“ uudistetoimetaja, palgalised partei- ja ametiühingutöötajad. Kasutusel oli mitu trumlit, millest võetud numbritest tuletati võitnud piletite numbrid. Võitude tabelid avaldati ajalehtedes „Rahva Hääl“ ja „Sovetskaja Estonia“.

Allpool ülevaade 1965.a. raha ja asjade loterii ühe loosimise võitude nimekirjast, sulgudes hind rublades.

  • 1 Sõduauto Volga 1 (5500.-)
  • 2 sõiduautot Moskvitš 2 (4500.-)
  • 1 sõiduauto Zaporožets (2220.-)
  • 1 külgkorviga mootorratas Iž-Ju (580.-)
  • 2 pianiinot (526.50)
  • 63 televiisorit, raadiot, radioolat, magnetoolat  (31 – 348.-)
  • 22 külmkapp (156 – 200.-)
  • 19 pesumasinat Riga (97.-)
  • 25 õmblusmasinat ( 67.-)
  • 40 tolmuimejat ( 42 – 53)
  • 147 käekella ( 21-30)
  • 135 fotoaparaati ( 13.50 – 45.-)
  • 145 habemeajamismasinat ( sõna pardel oli veel välja mõtlemata) ( 14 – 22.- )
  • 50 vaipa (17.40)
  • Lisaks veel nahkehistööd, nahkportfellid, suveniirid,laualambid, triikrauad, äratuskellad, elektrikannud, rahalised võidud väärtuses 5 – 50.- rubla.

Piletid olid nummerdatud seeriatena, igas seerias 100 piletit. Seerias, kuhu langes võit, said ülejäänud 99 pileti omanikud ühe rubla, see andis võimaluse märkida võitude arvuks 64 000.

Kirjas NSVL Rahandusministeeriumile märkis rahandusminister A. Tihane, et piletite müük on kulgenud raskustega ja palub järgmiseks aastaks loterii mahtu mitte suurendada. Ometi suurendati loterii mahtu ligi 20 %. Võitude hulgast olid jäänud välja mõned majapidamismasinad ja transistorraadio „Selga“, mida sai ilmselt ka kauplusest osta, juurde on tulnud üks „Zaporožets“. Viimane raha ja asjade loterii korraldati Eestis 1988.aastal Tänapäevalgi tuttav lotosüsteem alustas Spordiloto nime all 1971.a, veel hiljem alustas lotomäng „Sprint“. Neis olid vaid rahalised võidud, kuid teatud rahasummast alates kaasnes sellega autoostu luba.

Tänapäeval on väga imelik lugeda asjade loosimisest, inimeste soovid ja vajadused on ju nii erinevad, universaalne vahend nende rahuldamiseks on raha. Aga aastal 1965 ja hiljem oli asi teisiti. Sõiduautode vabamüüki 1980ndate aastate lõpuni praktiliselt ega seaduslikult ei olnud, mootorrattaid oli, kuid teatud marke sai siiski tutvuse kaudu, selleks sõideti ka suurematesse linnadesse, paljusid majapidamismasinaid tuli käia otsimas, nende ostulube jagati kui preemiaid. Ja hinnad… Muidugi oli keskmise palga ja taoliste kaupade hinnasuhe kogu maailmas hoopis teine kui praegu. Aga Nõukogude Liidus oli see veel suurusjärgu võrra erinev. Laskumata täpsesse büdžetianalüüsi, mainin vaid, et Eesti keskmine kuupalk oli tublisti alla 100 rubla, olles sealjuures liiduvabariikide kõrgeim näitaja. Kes oleks tänapäeval nõus maksma televiisori eest nelja kuupalka, külmkapi või pesumasina eest vähemalt kahte või kolme ? Kümmekond aastat hiljem kirjutas Hando Runnel lihtsameelsest maapoisist, kes unistas autost. Aga „…Head autod maksavad kuus tuhat kulli, aastaga säästsin ma viiskümmend viis.“

Kahjuks pole Rahvusarhiivi filmiarhiivis fotosid loosimisest, seetõttu piirdume piltidega võidufondis leidunud esemetest.

Nõmme Pioneeride Maja sõiduauto „Zaporožets“, 1961 EFA.252.0-35674

Nõmme Pioneeride Maja sõiduauto „Zaporožets“, 1961 EFA.252.0-35674

Eesrindlikule kolhoosnikule võimaldatud sõiduauto „Moskvitš“ laiad kasutusvõimalused, 1964. EFA.697.0-201304

Eesrindlikule kolhoosnikule võimaldatud sõiduauto „Moskvitš“ laiad kasutusvõimalused, 1964. EFA.697.0-201304

Külgkorviga mootorratas Tallinna Keskväljakul, 1965. EFA.570.0-402434

Külgkorviga mootorratas Tallinna Keskväljakul, 1965. EFA.570.0-402434

Kaupluse Kodutarve raadiote ja televiisorite osakond, 1964. EFA.263.0-0-38869

Kaupluse Kodutarve raadiote ja televiisorite osakond, 1964. EFA.263.0-0-38869

Tehase Punane RET radioola „Estonia-4“ EFA.242.0-58271

Tehase Punane RET radioola „Estonia-4“ EFA.242.0-58271



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi