Rahvusarhiivi ajaveeb

Mina, allpool nimetatu, tõotan ja vannun…

Nagu tänased ajateenijad, vandusid ka Esimesse maailmasõtta värvatud noorsõdurid truudust riigile ja selle valitsejale. Saja aasta eest oli aga vande andmine suuresti religioosne akt, kuna seaduse järgi võttis sõduritelt vande … Jätka lugemist

21. sept. 2017 · Lisa kommentaar

“ja tahan seega teada, miks wanemat mull appi raha ei saa…”

„Nüüd kirjutan mina waene soltad mees teile moni waewaline kirja sõna ja tahan seega teada miks wanemat mull appi raha ei saa…”   Esimese maailmasõja (1914-1918) puhkemine esitas suure väljakutse … Jätka lugemist

30. juuni 2017 · Lisa kommentaar

Selleks eksamiks valmistasin hoolsasti ette, kuid…

Mida tegi 1925. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudeng, kellel läks eksamil halvasti, kui ta arvas, et on paremat  hinnet väärt? Humoorikas (või siis ikkagi päris tõsine?) seletuskiri pärineb Tartu Ülikooli … Jätka lugemist

29. mai 2017 · Lisa kommentaar

Tule vaata Zöge von Manteuffeli pärgamente

23. veebruaril 2016. aastal andis Zoege von Manteuffeli perekonna esindaja Monika Hella Alexandra Zoege von Manteuffel Rahvusarhiivile üle märkimisväärse koguse perekonnarhiivi dokumente. Üleantud dokumentide hulgas oli 36 pärgamentürikut 15.–17. sajandist, … Jätka lugemist

8. mai 2017 · Lisa kommentaar

Aasta siis oli 1967 – “Rail Estonija”

1965. aastal oli Eestis  üldkasutatavaid raudteid ligi 1400 kilomeetrit, neist kitsarööpmelisi 650  kilomeetrit. Otsus kitsarööpmelised raudteed sulgeda tuli  NSVL Ministrite Nõukogult.  Tallinn-Pärnu ja Lelle-Viljandi liinid  tuli ümber ehitada ja ülejäänud … Jätka lugemist

26. apr. 2017 · Lisa kommentaar

Pärisorjusesse langenud vabahärrad

Aastate jooksul olen arhivaar Vello Naabri koostatud kartoteegi järgi sisestanud kinnistute andmebaasi andmeid mõisatega toimunud tehingute kohta. Imepisikeses käekirjas, sageli ainult Vellole teadaolevate lühendite abil on üles tähendatud palju väärtuslikku … Jätka lugemist

22. märts 2017 · 2 kommentaari

«Eesti iseseisvus» — ilus sõna, hiilgav soov ja tore unistamine. Baltisakslaste vaade Eesti iseseisvusele

Tee Eesti iseseisvusele ja baltisakslaste reaktsioonid Kui 1918. aasta 24. veebruaril kuulutati Tallinnas Eesti Maapäeva Vanemate Kogu nimel välja iseseisvusmanifest, ei omanud mõnetunnine omariiklus baltisakslaste arvates suuremat tähtsust. Saksa okupatsiooniväed, … Jätka lugemist

22. veebr. 2017 · Lisa kommentaar