Baeri tn 5, Tartu

Igal majal on oma lugu ja igal majaelanikul oma põnev elukäik. Arhiiviallikatele tuginedes saab pealtäha tavalise Tartu elumaja ajaloost huvitava ülevaate. Kuidas neid üles otsida? Juba see, et üks tänav on korduvalt oma nime vahetanud, võib tekitada segadust. Ka maja number on ajas muutunud. Samuti korterite arv.

Näiteks on tänane Baeri 5 kandnud eri aegadel veel järgnevaid aadresse: Botaanika 8, Kroonuaia 8 ja Komsomoli 8!

Siin on uurijale abiks portaal Eesti kohanimed ja Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus. Kui sisestame kohanimeandmebaasi Baeri tn, saame teada, et tänav on kandnud varasemalt ka Kroonuaia ja Komsomoli nime. Ajalooliste kaartide lehel tuleb kõigepealt sisestada väljale Otsing tänapäevane aadress (Baeri 5 Tartu), seejärel valida all vasakus nurgas olevalt Aluskaardid sakilt jaotus Linnaplaan. Edasi paremal servas kaardilehti vahetades saame kuvada otsitava kinnistu 1914., 1938. aasta jt kaartidel. Saame teada, et Baeri tn 5 hoone asus 1938. aastal Kroonuaia tänaval kinnistul nr 328. 1914. aastal oli aadressiks Botaanika 8, kinnistu nr 328. Kui lülitame vasakul menüüs sisse hübriid- ja katastrikaardi kihid, kuvatakse vanal kaardil tänapäevased hooned ja krundipiirid. 

Baeri 5 elumaja lasi ehitada Suure-Ulila vallast pärit eestlasest kaupmees Johann Büss (Püss). Hoone projekti (1901) koostas ja võib arvata, et ka juhtis hiljem ehitustöid kohalik arhitekt ja ehitusettevõtja Robert Pohlmann. Kivivundamendile toetuv kahekordne puitmaja pidi olema varustatud tulemüüriga, maja tagahoovi pidi juba olemasoleva puukuuri kõrvale ehitatama teinegi kõrvalhoone. Kümmekond aastat varem oli samale krundile püstitatud veel üks puitelamu¹.

Maja oli mõeldud üürimajaks, mis pidi omanikule arvestatava lisatulu teenima. Tartumaa 1. jaoskonna maksuinspektori arhiivis leiduv toimik Botaanika tn-l asuva kinnisvara kohta sisaldab andmeid ka kaupmees J. Büssile kinnistul nr 328 kuulunud elamute kohta. Majas nr 8 oli kummalgi korrusel üks 5-toaline korter. 1910. aastal oli alumine korrus välja üüritud endisele Riia kõrgemale posti- ja telegraafi ametnikule Voldemar Blank’ile (1863–1922). Teisel korrusel elas Tartu Ülikooli erakorraline professor, keemik, 1918. aastast Voroneži linna ülikooli asutamise komisjoni liige Aleksandr Bogojavlenski (1868–1941) oma perekonnaga.

1930. aastal elas Tartu Maksuameti poolt kogutud elanike nimekirja kinnitusel Botaanika tn majas nr 8, mis kuulus tol hetkel Johann Büssi lesele Anna Büssile, selline seltskond:

Korteris nr 1 elas üürilisena perekond Werg – perepea Karl (snd 1874), ametilt agent ilma kindla sissetulekuta, tema proua Pauline (snd 1878) ja nende poeg Gunnar. Gunnari sünnikuupäevaks on ekslikult märgitud 03.06.1909, kirikuraamatute järgi on sünniaasta tegelikult 1919². Karl abiellus lesestunud Paulinega 1918. aasta sügisel. Kui hakata allikatest edasi uurima³, siis selgub, et pere on seal korteris peatunud pikemat aega. Vandeadvokaat W. Stackelbergi poolt 10.05.1930 Pauline Wergi nimel Haridus- ja Sotsiaalministeeriumile esitatud palvest nähtub, et Paulinel (neiuna Grass) oli lapsi eelmisest abielust tolliametnik Gottfried Thomsoniga: poeg Gottfried (snd 1908) ja tütar Gertrud (snd 1909). Tütar suri selles korteris 1929. aasta talvel 19-aastasena tuberkuloosi, mis oli toona üks levinumaid surmapõhjuseid.

Purilennust huvitatud Gunnar Erik Werg (nimi ka Erik Verg, 1919–2005) võttis mitmeid kordi ette reise Saksamaale ning lahkus hiljem Eestist sootuks. Kuigi välispassi saamise avaldusele kirjutas noormees sarnaselt vanematele rahvuseks sakslane, oli tegemist siiski Äksi kihelkonnast pärineva eestlasega⁴.

Wergidel olid allüürnikeks ohvitser Otto Pork (1902–1945), kes tuli Tartusse Tallinnast, ning hinnatud germaani filoloogia eradotsent, vanaldane Georg Sabler (1859–1935). Tema varasem elukoht asus Kastani tänaval, järgmisel aastal aga kolis ta Riia tänavale⁵.

Botaanika tn 8 korteris 2 elas 1930. aastal aga filoloogiaprofessor Julius Mägiste (1900–1978) perekond. Mägiste jagas eluruume Veljesto kaaslase  õigusteadlase Johannes Eduard Õunapuuga (1897–1980).

Korteris elas Mägiste pere teenijana professori kodukandist Kudinast pärit Ella Must, kes hiljem pidas teenistust ülikooli naistekliinikus köögiteenijana⁶.

Tartu linna maksualuste teatelehti on arhiivis 1930. aastatest ja 1943–44 aastatest.

1936. aasta teatelehelt saame teada, et maja on omanikku vahetanud. Anna Büssi asemel on peremeesteks saanud sõjaväelased Hans Mihkelson (1903–1992) ja Johannes Martins (1889–1943). Ka üürnikud vahetusid. Alates 1939. aastast kuni vähemalt 1944. aastani elas korteris nr 1 arstiteadlane Richard (Riho) Rootsi (1900–1979) perekond. Korter nr 2 oli vahepeal lausa tühi.

Nagu oli enamiku majade saatuseks, natsionaliseeriti 1940. aastal ka Baeri 5 maja ning jagati ühiskorteriteks. 1951.–1978. aasta majaraamatu järgi oli toonases Komsomoli tn 8 elamus seitse 1-2-toalist korterit üldpinnaga 18.8–32.0 m². Tempel löödi raamatusse iga kord, kui keegi majja sisse või välja kolis või passi vahetas. Elanikkond oli kirju ja väga liikuv.

Maja on praeguseks saanud värske kuue ja jätkab oma kirevat elukäiku!

Viited

1. EAA.2110.1.2694) ↩︎
2. EAA.1253.1.600 ↩︎
3. EAA.3245.1.534 ↩︎
4. ERA.1.2.1158, l. 122; Erik Verg Geni portaalis: https://www.geni.com/people/Erik-Verg/6000000088922301045 ↩︎
5. EAA.2100.2b.74, l. 91 ↩︎
6. Väljavõte Ella Rosaalie Musta tööraamatust, EAA.2100.2c.183, l. 4p-5 ↩︎