Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 1967 – “Rail Estonija”

1965. aastal oli Eestis  üldkasutatavaid raudteid ligi 1400 kilomeetrit, neist kitsarööpmelisi 650  kilomeetrit. Otsus kitsarööpmelised raudteed sulgeda tuli  NSVL Ministrite Nõukogult.  Tallinn-Pärnu ja Lelle-Viljandi liinid  tuli ümber ehitada ja ülejäänud … Jätka lugemist

Featured · Lisa kommentaar

Piiriäärsete valdade Eesti või Läti rahwuse külge liitmise määrab ära iseäraline lepituskomisjon.

16. aprillill 2017. antakse Eesti riigi 100. sünnipäeva pidustustele ametlik avapauk.  Rahvamatkaga tähistatakse 100 aasta möödumist päevast, mil eestlaste asualad said ühendatud ning tekkis meie riigi kontuur. Miks tähistatakse Eesti … Jätka lugemist

Featured · Lisa kommentaar

Aasta siis oli 1967 – „Täna 25 aastat tagasi“

50 aastat tagasi, märtsikuus 1967 ei olnud televiisorit veel igas peres. Maal oli paljudes kohtades pildi nägemiseks lisaks aparaadile ka kõrget antenni vaja. Kuid võimalusel õhtul istus suur osa neid … Jätka lugemist

31. märts 2017 · Lisa kommentaar

Pärisorjusesse langenud vabahärrad

Aastate jooksul olen arhivaar Vello Naabri koostatud kartoteegi järgi sisestanud kinnistute andmebaasi andmeid mõisatega toimunud tehingute kohta. Imepisikeses käekirjas, sageli ainult Vellole teadaolevate lühendite abil on üles tähendatud palju väärtuslikku … Jätka lugemist

22. märts 2017 · 2 kommentaari

Defitsiidist taaskasutuseni. #elu25

Rahvusarhiivi filmiarhiiv avab 15. märtsil kl 16 Rahvusarhiivi Noora hoone fuajees (Nooruse 3) fotonäituse „Defitsiidist taaskasutuseni“, mis kõrvutab 25 aasta taguseid kriisiaja tühje poelette tänapäeva kaubaküllusega ning tollaseid vaateid ja … Jätka lugemist

13. märts 2017 · Lisa kommentaar

102-aastase arhiivikülastaja armsad leiud minevikust

Veebruari alguses külastas Rahvusarhiivi 102-aastane proua Felita-Agate, keda huvitas, milliseid materjale arhiivis tema kohta leidub. Natukene otsisime ja leidsimegi üles tema lennu lõpupildi 1932. aastast ja lõputunnistuse duplikaadi.      

28. veebr. 2017 · Lisa kommentaar

«Eesti iseseisvus» — ilus sõna, hiilgav soov ja tore unistamine. Baltisakslaste vaade Eesti iseseisvusele

Tee Eesti iseseisvusele ja baltisakslaste reaktsioonid Kui 1918. aasta 24. veebruaril kuulutati Tallinnas Eesti Maapäeva Vanemate Kogu nimel välja iseseisvusmanifest, ei omanud mõnetunnine omariiklus baltisakslaste arvates suuremat tähtsust. Saksa okupatsiooniväed, … Jätka lugemist

22. veebr. 2017 · Lisa kommentaar