Eesti raamatu aastal avab rahvusarhiiv oma raamatukogu uksed ja tutvustab raamatusõpradele haruldasi trükiseid, mis on hoiul Tartus, arhiivihoones aadressiga Nooruse 3. Nimelt paneme alates veebruarist iga kuu lõpus lugemissaali vitriini välja mõne haruldase raamatu koos seda tutvustava tekstiga. Eksponeeritav raamat võib haruldane olla oma leidumuse, köite, trükitehnika või selle poolest, kellele ta kuulus. Selliseid rariteete leidub meie raamatukogus küllaltki palju. Osa neist on meieni jõudnud mõne kollektsiooni koosseisus. Vanim kollektsioon rahvusarhiivi raamatukogus on kunagine Eestimaa Rüütelkonna raamatukogu 6000 köitega. Osa raamatuid on eraldatud mõne asutuse või eraisiku arhiivist, mis on rahvusarhiivile üle antud.
Praeguseks on raamatukogus ligikaudu 200 000 arvestusüksust, mille seas on raamatuid, perioodikat, käsikirju, gravüüre ja muudki. Enne 1900. aastat ilmunud trükiseid on 60%, vanimad trükised pärinevad 16. sajandist (38 eksemplari), kõige vanem aga aastast 1537. Eesti- ja venekeelsete trükiste (30% ja 25%) kõrval on 45% muukeelset kirjandust, millest valdava osa moodustavad saksakeelsed väljaanded. Suur on ajalookirjanduse (kroonikad, kiriku-, haridus-, kultuuri- ja kunstiajalugu, Balti provintside ajalugu, genealoogia, heraldika) ning teatmeteoste hulk. Praegu kasvavad raamatuvarad väljaannete ostmise, vahetamise ja kinkimise teel, eelistatud valdkondadeks on Eesti ning Baltimaade lähi- ja varasemat ajalugu käsitlev teaduskirjandus. Raamatukogus leiduvat saab kasutada Nooruse tänava uurimissaalis. Kuna raamatute kataloogimine e-kataloogi ESTER veel jätkub, võib vajaliku kirjanduse leidmiseks küsida abi ka arhiivi uurimissaali töötajalt või kirjutada aadressil tartu@ra.ee
„Och wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmat ommat“
Eesti raamatu aasta väljapanekul toome esimesena esile vanima eestikeelse Tallinna-teemalise juhuluuletuse, mille ainueksemplar Eestis asub rahvusarhiivi raamatukogus Tartus. Luuletus ilmus Niguliste pastori Gotthard von Rentelni (1632–1670) mälestuseks avaldatud kaheksaleheküljelises matusetrükises, mille Tallinna trükkal Adolph Simon trükkis eeldatavasti 1670. või 1671. aastal. Luuletuse autor on Tallinna Pühavaimu koguduse pastor Johannes Kohsen (1628–1680). Tallinna Linnaarhiivi kodulehel on võimalik lugeda seda luuletust tänapäevases eesti keeles.
Trükis on köidetud 1566-leheküljelisse köitesse ehk konvoluuti, mis koosneb 42 erinevast pisitrükisest piirdaatumitega 1591–1692. Sisult on kõik selle konvoluudi trükised matusekõned ja -jutlused ning juhuluuletused. Väljaandmiskohtadeks on Chemnitz, Danzig, Hannover, Leipzig, Magdeburg, Marburg, Riia, Rostock, Stockholm, Tallinn, Wismar ja Wittenberg. Konvoluudi esimesel lehel on Tallinna toomkooli raamatukogu tempel kirjaga „Bibl. Schol. Equest. Reval.“. Köide sisaldab käsikirjalisi registreid. Ilmselt on mõni kirikuõpetaja kasutanud seda käsiraamatuna oma kogudusetöös. Punase värviga pritsitud plokilõikega nahkköite restaureerisid rahvusarhiivi Tartu konservaatorid.
