Vanim Tartus ilmunud raamat Rahvusarhiivi raamatukogus on Friedrich Meniuse „Historischer Prodromus des Lieffländischen Rechtens und Regiments“, mille trükkis Jacob Becker 1633. aastal. Raamatus käsitleb autor Vana-Liivimaa õigusajalugu, vaadeldes kohaliku aadli privileege, rüütli- ja maaõigusi ning pöördudes ka muistse õiguse allikate juurde.
Raamatu autor Friedrich Menius (u 1693–1659) oli saksa päritolu ajaloolane ja luuletaja. Ta õppis Königsbergi ülikoolis, oli aastatel 1630–1632 Tartu gümnaasiumi ja 1632–1637 Tartu ülikooli ajalooprofessor. Kaksikabielus süüdistatuna põgenes ta Taani ja elas hiljem Stockholmis, kus oli ketserluses süüdistatuna mitu aastat vangis. Menius kajastas Academia Gustaviana avamist, valmistus kaheköitelise Liivimaa ajaloo ülevaate koostamiseks ning kirjeldas esimesena teaduslikus kirjanduses eesti rahvalaulu.
Saksa päritolu Jacob Becker, ladinakeelsetes trükistes Pistorius (srn 1672), oli Tartu ülikooli trükikoja esimene juhataja (1631–1637). Varem Riias elades korraldas ta aastast 1625 sealset postindust ning hiljem, aastast 1645, oli Eesti- ja Liivimaa iseseisva postinduse palgaline juht. Esimesed Eestis trükitud raamatud kannavad tema trükkijanime.
Vanim Tallinnas trükitud raamat Rahvusarhiivi raamatukogus on „Ehren-gedächtnüs, Auff den trawrigen, doch seeligen Abschied Der viel Ehr- vnd Tugendsamen, Gottseeligen Matronen Annae Eeken“. See koosneb kolme kuulsa Saksamaalt pärit autori saksa- ja ladinakeelsetest luuletustest ning kreekakeelsest epigrammist, mis on kirjutatud Tallinna kodaniku ja kaupmehe Georg von Rentelni lese Anna Ekeni surma puhul. Autoritest esimene on Heinrich Vulpius (srn 1646), endine Rostocki linnakooli rektor ja professor, kes oli aastatel 1632–1646 Tallinna gümnaasiumi rektor ja teoloogiaprofessor ning ühtlasi linnakooli inspektor. Teine on Timotheus Polus (1599–1642), luuletaja ning Tallinna gümnaasiumi poeetikaprofessor. Kolmas autor on pastor, luuletaja ja tõlkija Reiner Brockmann (1609–1647), kes 1637. aastal avaldas esimese teadaoleva eestikeelse luuletuse, silprõhulise lõppriimidega pulmalaulu.
Trükis ilmus 1636. aastal Tallinna gümnaasiumi trükikojas. See oli Tallinna esimene trükikoda. 1634. aastal oli seal tööd alustanud endine kuninglik Stockholmi trükkal Christoph Reusner (u 1575 – 1637). Tema tegutsemisaega mahub 33 trükist, millest paljud olid juhutrükised. Reusneri Tallinna gümnaasiumi trükikoda on kõige pikema traditsiooniga toimiv trükikoda Läänemere kallastel.
Mõlemas raamatus on jälgi nende eelmistest omanikest. „Prodromuse“ (A1 542) tiitellehel on kaks templit – Tartu ülikooli raamatukogu ja Eestimaa rüütelkonna kantselei oma. Raamat kuulub Eestimaa rüütelkonna raamatute kollektsiooni.
„Ehren-gedächtnüs“ (HK 142) kuulus Eestis tegutsenud baltisaksa ajaloolasele Eduard Pabstile (1815–1882), kes oli aastatel 1842–1865 Tallinna toomkoolis õpetaja ning pärast pensionile jäämist töötas Eestimaa rüütelkonna arhiivis. Ühtlasi oli Pabst Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige ja raamatukoguhoidja ning aastatel 1857–1871 ühingu kodu-uurimise sektsiooni juhataja. Tema sulest ilmusid teadustööd Eesti- ja Liivimaa ajaloost ja kultuuriloost. Pabst tõlkis alamsaksa keelest kaasaegsesse saksa keelde Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika“ (Reval, 1845) ja ladina keelest Läti Henriku kroonika (Reval, 1867), publitseeris Eesti- ja Liivimaa ajalooallikaid. 1868. aastal hakkas ta välja andma jätkväljaannet „Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands“, mis ilmus 1939. aastani. Siin eksponeeritava trükise kinkis 1863. aastal Pabstile tõenäoliselt ajaloolane, etnograaf ja folklorist Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (1812–1883), kelle viimane ametikoht oli Eestimaa rüütelkonna arhivaar.