Olen Tallinna Ülikooli interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste teise aasta tudeng Mia-Mai Sulbi. Otsustasin oma praktika läbida Rahvusarhiivis, kuna tunnen huvi arhiivinduse vastu ja sooviksin sellega tulevikus põhjalikumalt tegeleda. Minu õppe- ja praktikakava lai ulatus võimaldas mul Rahvusarhiivis täita erinevaid ülesandeid, alates arhiivimaterjali korrastamisest kuni Rahvusarhiivi sotsiaalmeedia postituste loomiseni.
Praktikant Mia-Mai Sulbi.
Alustuseks, tutvustas Gristel Ramler – Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna eraarhiivide ja teatmestu asejuhataja – mulle töid kogumisosakonnas. Ma sain ülevaate sellest, mis on eraõiguslikud arhiivid, miks ja kuidas neid Rahvusarhiivi vastu võetakse. Eraõiguslik arhiiv on eraisiku või -organisatsiooni poolt avalikule arhiivile üle antud ja arhiiviväärtuse saanud dokumentide kogu. Tegelesime koos just alles Rahvusarhiivi vastu võetud näitleja Jüri Järveti arhiiviga. Vaatasime koos kastid läbi ja panime kirja, kui palju ja mis liiki dokumente arhiivi jõudis. Hiljem hakkab kogumisosakonna arhivaar dokumente korrastama, neist säilikuid moodustama ja infot arhiivi infosüsteemi AIS kandma. Ühe arhiivi korrastamine võib olenevalt selle suurusest võtta kuid või isegi aastaid.
Jüri Järveti arhiivi läbivaatamine.
Järgnevalt korrastasin ajalehe Postimees toimetuse arhiivis ERA.4416 olevaid säilikuid. Esmalt kontrollisin säilikutel oleva info: pealkirja ja daatumite õigsust arhiivi infosüsteemis AIS. Järgnevalt korrastasin säilikus olevad trükiklišeed, fotod ja joonised uutesse arhiivipüsivast materjalist ümbrikutesse ja kirjeldasin fotod andmebaasis Fotis (Meediateek).
Ajalehe Postimees toimetuse arhiivis olevate säilikute korrastamine.
Rahvusarhiivi turundus- ja kommunikatsiooniprojektide juht Eliis Truuman tutvustas mulle oma tööd arhiivi kommunikatsiooni- ja turundusosakonnas. Tutvusin Rahvusarhiivi kontodega Facebookis ja Instagramis ning ta selgitas, mis laadi postitusi sinna luuakse. See andis mulle hea ülevaate sellest, mis postituste loomisega kaasneb ning millist teavet ta päeva jooksul läbi vaatab ja kaalub. Sain ka ise Rahvusarhiivi sotsiaalmeediasse postitusi koostada. Otsisin huvitavaid pilte Rahvusarhiivi foto-, filmi- ja helikogude andmebaasist Meediateek. Leitud fotod korrastasime hiljem koos ajastatud postitusteks. Postitused valmisid kunstnike Eveline von Maydelli ja Lembit Nõmmeotsa ning teaduspäeva ainetel.
Postituse tegemine Rahvusarhiivi Facebooki lehele.
Oma praktika teise poole viisin läbi Tallinna kasutusosakonna kasutuse valdkonnajuhi Helina Tennasilmaga. Ta tutvustas mulle põhjalikumalt Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis (VAU) uurijatele pakutavaid teenuseid, täpsemalt arhiivipäringuid. Rahvusarhiiv koostab arhiivimaterjalide alusel vastuseid inimeste päringutele ning annab välja arhiiviteatisi – näiteks tõendatakse kodakondsust või pärimist, otsitakse infot kadunud sugulaste või hoonete kohta. Proovisin ka ise Helina juhendamisel päringutele vastata: otsisin informatsiooni AIS-ist ja arhiivisäilikutest. Iseseisvalt parandasin Pereregistris olevaid vigu, millest uurijad on Rahvusarhiivi teavitanud.
Arhiivipäringule vastuse otsimine.
Kohtusin ka Rahvusarhiivi kasutusosakonna arhivaari Liina Maadlaga, kellega koos võtsime ette ehitisi puudutavad päringud. Uurijad soovivad arhiivist hoonete jooniseid, kuna nad plaanivad maju müüma või neis remonti tegema hakata. Esmalt otsisime koos hoonete kohta käivad säilikud AIS-ist üles, seejärel tõime need hoidlast välja ning lasime neist klientidele koopiad teha.
Palju sellest, mida praktika käigus Rahvusarhiivis nägin ja tegin, seostub kultuurilooga, mida olen mitmel ülikoolikursusel õppinud. Mulle meeldib väga õppida ja erinevaid vaatenurki näha – üks viis seda teha on kogeda eri inimeste elusid arhiivimaterjalide kaudu. Minu jaoks oli väga huvitav näha erinevaid protsesse, mida Rahvusarhiivis tehakse. Eriti muljetavaldav oli praktiliselt kogeda, kuidas asutuse eri osakonnad omavahel seostuvad.
Fotode autorid Mia-Mai Sulbi ja Gristel Ramler.