Kaubahoov 1870–1880. aastatel. Foto: Carl Schulz. RA, EAA.1843.1.228.185
Tartu lood: kaubanduselu tuiksoon Kaubahoov
Vaade Kauba tänavale, puuturule ja kaubahoovile Ülejõelt. Foto: Friedrich Liblik. RA, EFA.197.4.6700
Klassitsistlik Kaubahoov rajati aastail 1816–1821 kindralkuberner Filippo Paulucci korraldusel. Ehituskomisjoni juhtis linna politseimeister C. A. Gessinski. Ta leidis, et senised inetud puupoed Kivisilla ümbruses ja Raeplatsil rikuvad südalinna ilmet ning ka turuhindade ühtlustamiseks tasuks need koondada ühte kivist hoonesse.
Sajandi lõpuks kujunes sellest üks Tartu tähtsamaid kaubanduskeskusi.
Rahvasuus nimetati Kaubahoovi „Vene poodideks”, kuna valdavalt olid kauplused venelaste käes. Tartus õppinud Hella Woulijoki mäletab:
Jõe ääres oli kalaturg, mis alatasa lehkas, seal oli klassikaliselt kaunis, vana, räpane kaubahoov, kus lõhnas naha ja kangaste järele ja kus poemehed alati naeratades uksel seisid, kuigi nad polnudki juudid.
Kauba tänav, puuturg ja kaubahoov. Foto: Friedrich Liblik. RA, EFA.197.4.6699
Vaade kaubahoovile Barclay platsi poolt 20. sajandi algul. Foto: Friedrich Liblik. RA, EFA.197.4.6722
Kaubahoovi projekteeris Tartu ehitusmeister ja arhitekt Georg Friedrich Geist. Sarnaselt Euroopa ning Venemaa kaubahoovidele oli uhke ringpood linna jõukust ning stabiilsust sümboliseeriv ehitis. Monumentaalne hoone hõlmas Kauba, Küüni ja Poe tänava ning jõekalda vahelise kvartali ja mahutas kuni 40 poodi.
Nelinurkse ehitise korrapärast ilmet rõhutasid 128 Toskaana stiilis sammast. Avar sisehoov oli mõeldud kaugemalt tulnud kaupmeestele ööbimispaigana, sissesõidukohti tähistasid neljale sambapaarile toetuvad kolmnurkfrontoonid.
Vaade kaubahoovile Aleksandri (Küüni) tänavalt. Foto: H. Staden. RA, EFA.197.4.6793
Eesti kaupmehi oli Kaubahoovis vähe, ühena esimestest rajas siin kaupluse maapoiss Mart Jänes, kes tuli noorukina 1894. aastal riidekaupmees Solovjovi õpilaseks. Viie aasta pärast ostis hea ärivaistuga Jänes tööandja käest endale juba abikaupluse ruumid ja avas seal oma riidepoe. 1933. aastaks oli tervelt kaheksandik kaubahoovist Jänese omanduses ning tema riidekauplust peeti kogu Baltikumi suurimaks.
M. Jänese kaupluse uute vitriinakende ja ukse projekt 1911. aastast. RA, EAA.2623.1.151., l. 315. Projekt Tartu projektide andmebaasis: https://bit.ly/2qkxmxi
Jänese riidepoe vitriine mäletati elavalt:
Märt Jänese kaupluse aknad olid küll ilusad, kuid kaugel jõuluaegsest hiilgusest. Nüüd ilustasid neid vaid lõputud kirjud kangad. Jõulude ajal kummardas siin vaatajaile aga „robot“. Päev läbi oli Jänese poe akende ees inimesi murdu, sest teati ju väga hästi, et „robot“ pole keegi muu kui linnas tuntud kloun Maks.
(Voldemar Raidaru)
Varemeis kesklinn 1941. aastal, vasakul purustatud kaubahoov. RA, EFA.25.0.172948
Kaubahoov hävis Teises maailmasõjas, varemete lammutamise järel kujundati asemele väike pargiala.
Kaubahoovi lugu põhineb Rahvusarhiivi plakatinäitusel „Tartu lood: hooned ja inimesed”. See on esimene neljast eri hoonetele pühendatud postitusest. Iga loo juures on vaadeldav hoone originaalprojekt, mis on asendamatu infoallikas hoone ajaloo taastamisel.
Paljude hoonete projektid on tallel Rahvusarhiivi kogudes. Ajavahemikus 1871–1918 Tartu linnavalitsuse poolt kinnitatud ehitiste projektid on koondatud Rahvusarhiivi Tartu projektide andmebaasi. Sealt võib leida nii huvipakkuva hoone lühikirjelduse kui ka digipildi projektist.