Dannebrog 800: Taani insener Højgaard’i suured teod Eesti Vabariigis

Knud Nielsen Højgaard oli üks silmapaistavamaid taani insenere ja ehitusettevõtjaid. Ta sündis 12. juunil 1878 Taani lõunaosas Ryslinges keskkoolidirektori Niels Højgaardi ja tema naise Johanne perre.

Ülikoolis õppis ta tsiviilinseneeriat, mille lõpetas 1903. aastal. Seejärel elas mitu aastat Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1910–1917 töötas Højgaard insenerifirma Christiani & Nielsen Vene divisjoni juhatajana. Firma osales Tallinna lennusadama vesilennukite angaaride rajamisel, Højgaardi vastutusse kuulus keerulise tellingusüsteemi projekteerimine.

1918. aastal lõi ta ühisfirma Højgaard & Schultz Peterburis tegutsenud inseneri Sven Schultziga. Højgaard & Schultz osales Eesti riigi ühes suuremas raudtee-ehituse projektis Tartu-Petseri raudteelõigul. Töid alustati 1927. aastal ning need vältasid 31. oktoobrini 1931, mil 88 km pikkune raudtee lõplikult avati.

Kokku töötas raudtee- ja sillaehitustöödel umbes 1000 töölist, trassil valmis üle 30 silla, suuremad neist 32 meetri pikkune Piusa, 25-meetrine Reola ja 20-meetrine Ahja sild. Mullatöödel kasutati Taanist spetsiaalselt kohale toodud süvendajat (nimetati paggermasinaks), mida oli kogu liinil vaid üks.

81 tonni kaaluv masin töötas kivisöega ja suutis päevas ära teha 250 inimese töö. Peamiselt kaevas ta liiva, mille siis vagunitesse kallas ning mida seejärel soode ning niiskemate alade täitmiseks kasutati. Vahetustega mehitatuna oli masin pidevalt töös.

1934.–1938. aastatel viidi ellu vabariiklik sillaehitusprogramm, mille eesmärk oli rajada 13 uut silda: Pärnu, Tori, Rae, Siimu, Luunja, Kärevere, Kadaja, Pikasilla, Mustajõe, Rumba, Kirumpää, Pirita ja Jõesuu. Neist seitsme, sh Pärnu Suursilla ehitamiseks sõlmiti leping firmaga Højgaard & Schultz.

1936. aastal algasid Pärnus ehitustööd. Silla pikkus kaldasammaste vahel oli 210 meetrit ja kogupikkus koos pealesõitudega 255 meetrit. Sild oli ülestõstetav: elektrimootoritega avati silla klapid 1–1,5 minutiga, käsitsi kulus selleks umbes veerand tundi.

6. novembril 1938 avas president Konstantin Päts Pärnu Suursilla kui Eesti Vabariigi kingituse iseseisva Eesti sünnilinnale Pärnule sõltumatuse 20. aastapäeva puhul. Suursilla õhkis taganev Saksa armee 1944. aasta 23. septembri hommikul vahetult enne Punaarmee tungimist linna.

Paremini ei läinud ka teistel sildadel, pärast 1944. aastat püsis tervena vaid Rae sild.

Højgaard & Schultz kujunes üheks Taani olulisemaks projekteerimis- ja ehitusettevõtteks ning tegutseb tänaseni nimega MTHøjgaard. Selle ettevõtte rajatud on Taanit ja Rootsit ühendav kuulus Sundi sild, Väike-Belti sild, samuti Moesgaardi muuseumi ja Taani kuningliku raamatukogu hooned.

Knud Højgaard oli kaks korda abielus, teisest abielust oli tal poeg Mogens Højgaard. Knud Højgaard oli lisaks ka aktiivne ühiskonnategelane, muu seas ka 1937. aastal Tehnikateaduste Akadeemia asutaja ja liige. Ta suri 4. septembril 1968 Vejles.