Eesti Vabariigi president Lennart Meri Taani kuninganna Margrethe II vastuvõtul Kopenhaagenis 1994. aasta aprillis. Foto: Toomas Volmer. RA, EFA.204.0.173778
Dannebrog 800: Võim ja koostöö
Kuningas Erik IV 24. juuli 1240. aasta kiri Harju-Viru ja Järva vasallidele kümnisekohustusest. Pitseril on ühel pool kuninga ja teisel pool kolme leopardse lõvi kujutised. See on Eestis säilitatav vanim dokument, mis on seotud Taaniga. RA, EAA.854.2.1
Eesti Taani võimu all
Eestis on olnud kaks Taani valitsusaega. Esimene Taani aeg algas Valdemar II võiduga Lindanise linnuse (Tallinna) all 1219. aastal. Seejärel vallutasid ja ristisid taanlased 1219. ja 1220. aastal Põhja-Eesti ülejäänud alad ja inimesed ning asutasid Taani kuninga valdusena Eestimaa hertsogkonna.
Aastatel 1222–1224 tõusid eestlased vallutajate vastu üles ning vabastasid kogu Eestimaa ala, välja arvatud Tallinna. Taanlased suutsid koos appi kutsutud Mõõgavendade orduga ülestõusu maha suruda. Ent ordu ja taanlaste vahel puhkes tüli ülemvõimu pärast. Konflikt lahenes 1238 sõlmitud Stensby lepinguga, millega Taanile tagastati enamik endistest valdustest.
14. sajandi alguse segasel ajajärgul oli Taani kuningatroon kaheksa aasta vältel täitmata ning viimaks müüs kuningas Valdemar IV rahahädas 1346. aastal oma Eesti valdused Saksa ordule. Rooma paavst karistas Valdemar IV Maarjamaa müümise patu eest palverännukohusega.
Läänemeremaid 17. sajandil kujutaval kaardil «Accuratissima Regnorum Sueciae, Daniae et Norvegiae Tabula» on Saaremaa märgitud Taani valduseks. Kaardi koostaja kartograaf Justus Danckerts. Originaali alusel koostatud 1967. aasta trükikaart. RA, EAA.5238.1.724, l. 1
Teine Taani aeg Eestis, täpsemalt Saaremaal, oli 16.–17. sajandil, mil Taani oli kujunenud Läänemere piirkonna suurvõimuks. Taani kuningas Frederik II ostis Saaremaa 1559. sügisel Saare-Lääne piiskopilt ning andis selle oma vennale, hertsog Magnusele. 1561. aastal saatis kuningas Saaremaale oma asehalduri, sellega seoti Saare-Lääne piiskopkond riigiõiguslikult Taani kuningriigiga.
Taani aeg oli Saaremaale soodne. Saaremaa aadlist kujunes omaette Saaremaa rüütelkond, kellele Taani kuningas kinnitas suured õigused. Rüütelkond juhtis kohalikku elu maapäeva ja maanõunike kaudu. Muu hulgas sai Kuressaare alevik 1563. aastal Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt linnaõiguse. Taani kaotas oma Eesti valdused Rootsile Taani-Rootsi sõjas 1643–1645.
Taani esimene aupeakonsul Eestis Jens Christian Johansen 1920. aastatel. RA, ERA.957.16.2a
Diplomaatiline koostöö 20. sajandil
Vabadussõjaga kindlustatud Eesti iseseisvat riiki tunnustas Taani 1921. aastal. Diplomaatilisi kontakte oli aga loodud juba varemgi: 1918. aasta lõpul saadeti Eestisse Taani aupeakonsuliks Jens Christian Johansen. Johansen tundis Eestit varasemast, kui oli siin töötanud maaparandusinsenerina.
Taani laiemale avalikkusele sai Eesti tuntumaks 1919. aasta septembris, mil Taani vabatahtlike kompanii naasis kodumaale. Kompanii ülema Richard Borgelini sõnul oli Eesti iseseisvusvõitlused ajakirjanduses ning ühiskonnas palavalt armastatud jututeema.
Taani saadiku Flemming E. H. A. de Lerche'i saabumine Toompea lossi 14. juulil 1922. Foto: August Vannas. RA, EFA.8.0.39884
1922. aastal määrati Taani saadikuks Eestisse Flemming E. H. A. de Lerche, lisaks tegutsesid mitmes linnas asekonsulid. Pärast Eesti omariikluse tunnustamist Taani poolt asus Kopenhaagenisse Eesti konsul, saatkond loodi alles 1930. aastal. Aupeakonsul oli Ernst Carlsen, temale lisaks tegutsesid auasekonsulid. Selget vahet peakonsulaadi ning saatkonna vahel siiski ei tõmmatud.
1940. aasta detsembris tuli Saksa okupatsiooni tingimustes esindus likvideerida. Viimane Eesti esindaja August Koern jäi Taani edasi, Eesti mitteametlikuks esindajaks, ja temast sai üks aktiivsemaid Eesti riikliku järjepidevuse eest võitlejaid.
Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu Taani Kuningriik de iure ei tunnistanud. Rootsis asunud Eesti pagulasorganisatsioonil, Eesti Rahvusnõukogul, oli esindus ka Taanis. Rahvusnõukogu tegeles Eesti olukorra selgitamise, märgukirjade saatmise ning sidemete loomise ja hoidmisega.
1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toetas Taani aktiivselt Eesti demokraatlikku liikumist.
Taani välisminster Uffe Ellemann-Jensen ja Lennart Meri 7. septembril 1991. Välisministeeriumi arhiiv
Uffe Ellemann-Jenseni poolt 24. augustil 1991 Lennart Merile saadetud faks, milles ta teatab Taani valitsuse valmisolekust seada sisse diplomaatilised suhted Taani Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel. Välisministeeriumi arhiiv
Taasiseseisvunud Eesti
Taani Kuningriik oli Islandi järel teine riik, kes taastas taasiseseisvunud Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted, 24. augustil 1991. Toetav roll Eesti püüdlustes oli Taani välisministril Uffe Ellemann-Jensenil. Esimene Taani suursaadik Otto Borch lähetati Kopenhaagenist Eestisse 26. augustil 1991, mõni päev pärast diplomaatiliste suhete taastamist.
27.–28. juulil 1992. aastal käisid taasiseseisvunud Eestis visiidil Taani kuninganna Margarethe II ja prints Henrik. Alates 2017. aasta septembrist on Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard.
Taani kuninganna Margrethe II Eestis visiidil 28. juulil 1992. Foto: V. Salupuu. RA, EFA.250.0.150322
Blogipostitus põhineb Rahvusarhiivi näitusel “Dannebrog 800 — Taani lugu Eestis”. Legendi järgi said taanlased oma lipu 1219. aastal Tallinnat vallutades taevase kingitusena. Sel aastal tähistab Taani lipp Dannebrog 800. sünnipäeva. Näitus toob esile kahe väikese mereriigi ühisosa: ühendava ajaloo, tiheda diplomaatilise ja sõjalise koostöö ning kaubandus- ja kultuurisidemed.
Vaata lisaks klippe Taani vabatahtlike kompanii tegevust kajastavast 1919. aasta Taani originaalfilmist, 1938. aasta Pärnu Suursilla avamise ringvaatest ning kuninganna Margrethe II 1991. aasta Eesti visiidi dokumentaalkaadritest.