Millest on tehtud arhivaalid? Millised on need arhivaalide koostismaterjalid, mida igapäevaselt hoiavad käes nii arhivaarid, konservaatorid kui ka uurijad? Millist infot sisaldab üks dokument peale olulise sisulise teksti? Keegi on valmistanud paberi, tindi, köitnud raamatu, kirjutanud dokumendi, hoidnud seda erinevates tingimustes, dokumendile on lisandunud hallitus, putukad või tolm, arhiivi jõudes on selle dokumendiga tegelenud arhivaarid, konservaatorid, digiteerijad, säilitajad ja vajadusel materjaliteadlased. Ühesõnaga, ring on suur nendest faktoritest, mis arhivaalide materjali koostist või väljanägemist on mõjutanud. Samuti võib öelda, et erinevad huvigrupid näevad arhivaale oma vaatenurga alt ja see ongi normaalne. Näitus tutvustab, millise pilgu läbi näevad arhivaale konservaatorid ja säilitajad ning kuidas on nende töö mõjutanud arhivaalide elukäiku läbi aja.
Arhiivis leidub kõige rohkem paberarhivaale ja seetõttu on ka näitusel pearõhk paberil ja tintidel, nende koostisel, valmistamisel, konserveerimisel, digiteerimiseks ettevalmistamisel ja säilitamisel.
Postitus põhineb 2019. aasta kevadel Noora aatriumis eksponeeritud näitusel “Arhivaalide mikro- ja makromaailm konservaatori pilgu läbi”
Näituse koostas Jaan Lehtaru ja toimetas Helina Tamman
Näitusel oli väljas 6 vitriini, mis kajastavad erinevaid teemasid. Vajuta pildile, et uurida iga vitriini sisu täpsemalt!
Vaata ka näituse näituse voldikut.
1. Paber, selle koostis ja tootmine Eestis