Viljandi Ringkonnakohtu kriminaalosakonna toimik aastast 1942 jõudis minu töölauale tänu tähelepanelikule uurijale, kes märkas, et pealkirja järgi koerapidamise reeglite rikkumist käsitlevas säilikus on juttu hoopis kassist.
1942. aasta marutõve vastu võitlemise määruse kohaselt tuli marutaudiohtlikus piirkonnas kõik kassid surmata. Viljandi prefekti teadaande põhjal 22. maist 1942 kuulutati Viljandi linn marutõveohtlikuks piirkonnaks. Ometi märkas konstaabel 14.juulil 1942 Uuel tänaval maja nr 18 hoovis kassi.
Kassi omanik Elisabeth Blossfeldt tunnistas, et teadis küll kasside hukkamise kohustusest, kuid „kassi ei viinud hukkamisele põhjusel, et tema kass väga tark oli.” Paraku ei takistanud tarkus muidu toas peidus peetavat kassi vargsi õue pääsemast just siis, kui konstaabel möödus.
Toimikust selgub, et kass hukati 28.juulil 1942, omanikule aga määrati 5 riigimarga suurune trahv.