Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Amet kõik, mis leiba annab II

Järg loole “Amet kõik, mis leiba annab

Pliidi ehitamise ja korstnate pühkimise juhiseid leiame Tartu korstnapühkijate tsunfti arhiivist. Ilmselt on Paul Rahn´i väike käsiraamat (1907) korstnapühkijaile olnud väärt jõulukingitus nagu reklaamis lubatud.

EAA.1671.1.2, l. 2, 8p–9

Maalermeistrid, kes harilikult tegelesid seinte ja akende võõpamisega, pidid siiski ka joonistada oskama ja sellide joonistustega albumeid on võimalik digikujul Saagas vaadata1. Siiski mitte omast peast ei tõmmatud vatmanile kriipse, vaid harjutati trükitud eeskujude järgi, näiteks Berliini litograaf Wilhelm Hermes´i koostatud „Süstemaatilise joonistamiskooli vihiku“ (ca 1880) põhjal.

Viljandi maalrid puhkehetkel, 1929. Foto J. Riet.

EAA.1709.1.15

Luksepa meistritöö kavand aastast 1851. EAA.1668.1.10, l. 2

Tsunftide liikmed jäid vahel haigeks ning haiguslehed polnud 19. sajandi lõpus üldse ebaharilik nähe. Nii käisid tislerisellid oma „ihutohtri“ Eduard Kengsepa juures Jakobi tänaval abi otsimas2. Doktor andis tsunfti esitamiseks sedelikese, millega teatas tsunftivanemale, mis põhjusel ja kui kaua keegi töölt kõrvale pidi jääma.

Tartu pagarite tsunfti materjalides leidub „Kõikide Tartu pagarite leping“ (1906), millest leiame toredaid unustatud sõnu nagu „jällemüüja“ ehk edasimüüja või „snekid“ ehk (kaneeli)rullid. Samas on kolmes keeles teated kaupluste lahtioleku kohta, mis näitavad ehedalt eelmise sajandi alguse keeltepaabelit Tartus.

Juuksurite tsunfti dokumentides on säilinud „preiskurant“ ehk teenuste hinnakiri 20. sajandi alguskümnendist. Härra pidi juukselõikuse, habeme kujundamise ja raseerimise eest välja käima 35 kopikat, vuntside kujundamise eest 5 kop. Lapse juukselõikus masinaga maksis 15 kop.

EAA.1822.1.4, l. 7

Tartu Suurgildi arhivaalide seas on säilinud kimbuke gildi aastapäeva tähistamise pidusöökide menüüsid ja kutseid 19. ja 20. sajandi vahetusest. Need on kujundatud oma ajastu stiilis. 1901. a gildi 571. aastapäeva pidusöögimenüü sisaldab mitmeid luuletusi, mõistatusi ja on vahvate vinjettidega kaunistatud. Aasta hiljem peetud peo menüüs on aukohal kilpkonnasupp, 1899. a menüü on ise koostatud lõbusa luuletusena.

EAA.1818.1.69

Ajavahemikus 1901–1912 andis Suurgild välja Tartu linna ja maakonna ettevõtete registrit, kuhu pandi tähestikulises järjekorras kirja kõik siin tegutsenud ärid, töökojad ning vabrikud, nende omanikud ja tegutsemisaadressid. 1912. a olid Tartu tänavad palistatud arvukate vürts- ja pudukaupluste, pagariäride ning piima- ja õllepoekestega, kuid nt Promenaadi tn-l võis sisse astuda Wilhelmine Kortlangi kunstlillede poodi. Joosep Blumi töökoda ja muusikariistade ärid asusid aga Aleksandri tn 1 ja Raatuse tn 5.

EAA.1818.1.66

Kui seisuslikud asutused 1920. a kaotati, likvideeriti ka kõikide kutseühingute vara ning tunnistati see riigi omanduseks. Tartu gildide ja tsunftide arhiiv liideti esmalt Tartu Linnaarhiivi, hiljem Rahvusarhiivi kogudega. Lisaks paberarhiivile on säilinud mitmed esemed nagu lukkseppade tsunftis kasutusel olnud embleemirauad ja pottseppade pitsat. Viimasel on kujutatud roosioksa potikedrale asetatud keraamilises vaasis. 

EAA.1668.1.24

EAA.1711.1.30

  1. EAA.1709.1.16-22 ↩︎
  2. Iga vennaskond sai valida omale arsti, kellega asju aeti. Kohati oli tegevus nagu tänapäeval töötervishoiuarsti juures käimisega: tsunftiliige pidi määratud ajal tohtri juurde läbivaatusele minema. Tsunftikassast tasuti apteegi- ja arstikulud. Kehtis ka väike omaosalus ja pahatahtlikult, nt kakluse teel tekitatud vigastused, ei kuulunud vennaskonna kulul ravimisele. EAA.1704.1.1, l. 13–13p ↩︎


Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi