Tartus Tiigi ja Õpetaja tänava nurgal asuva maja number 12 lugu sai alguse 1910. aastal, kui arhitekt Robert Pohlmanni sulest valmis kolmekorruselise kivihoone projekt. Juugendlikus stiilis hoone oli projekteeritud eluhooneks, kõigil kolmel korrusel asuvate elukorteritega. Hoone sai omale mansardkatuse, mis andis tooni kolmanda korruse mahule, mansardkorruseni ulatusid fassaadidelt ärkliakende viilud.
R. Pohlmanni elamu Tiigi tänaval valmimisjärgselt. Foto 1910. aastaist. Foto Mart Siilivase raamatust „Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend“
Hoone sai olla kodumajana teenistuses vaid paarkümmend aastat – 1941. aastal jäi maja kahjutule ohvriks. Fotograaf Eduard Sellekese jäädvustuselt 5. oktoobril 1941. aastal nähtub, et põlengus varises kokku mansardkatuse konstruktsioon, alles jäid vaid ärkliakende viilud. Teise korruse tühjadest haigutavatest aknaavadest on näha, et varisenud oli ka teise ja kolmanda korruse vahelagi. Arvatavasti oli mansardkorrus erinevalt teistest korrustest puidust, mis sai kahjutules korrusele ja katusele saatuslikuks.
Hoone põhjapoolsel kumeral nurgal, millel asus algselt silindriline tornimaht, oli säilinud vaid tornimahu kivisein kolmanda korruse ehk mansardkorruse aknaavadega. Säilinud olid ka mansardkorruse ärkliakende viilud kummalgil pool torni. Mõõtandmete lehel on näha ka algupäraseid fassaadidetaile (arvatavasti krohvitekstuurist ornamendid) kumera nurgamahu seintel ja mansardkorruse ärkliakende viiludel. Säilinud olid ka mansardkorruse ja teise korruse dekoratiivsed rõdupiirded. Hävinenud oli ka hoone lõunanurk, mis oli kahe korruse lõikes lagunenud (nurk ehitati samas mahus tagasi).*
Sõjapurustused Tartus, varemed Tiigi ja Õpetaja tänava nurgal, 05.10.1941. Tiigi tn 12 hoone mansardkorrus on kahjutules hävinenud, säilinud on vaid mõned mansardkorruse seinakonstruktsioonid. Foto Eduard Selleke, EAA.2073.1.283.510
Põlengu järgselt seisis maja mõnda aega nukra varemena. See ei olnud Tartu linnas ainus hambuliste varemetega maja – kahjustada said 1941. aasta suve keskpaigas ka mitmed teised piirkonnad, teiste seas ka Raekoja ümbrus ja Peetri kiriku ümbrus, samuti Kaarsilla eellane Kivisild ning Vabadussild. Pikalt maja oma kasutaid ootama ei pidanud. Esialgu kavandati hoonesse elukortereid, kuna see oli ka maja varasem otstarve. 1947. aastal koostati selle tarbeks ka projekt, mis nägi ette kolmanda korruse taastamise, küll aga lihtsamal kujul ilma mansardkatuseta. 1948. aastal otsustati aga taastada hoone Vanemuise teatri abihoonena, sedapuhku kahekorruselisena. Räästad taandati ühele joonele, vaid edelafassaadil ehitati (või taastati) kolmanda korruse mahus väljaehitis. 1950-ndatel aastatel tehtud fotol on näha, et säilinud olid algupärased krohvikaunistused ja dekoratiivsed rõdud. Arhitekt Pohlmanni visioon on ilma mansardkatuseta juba raskemini märgatav, uus katusekonstruktsioon koos uue kasutusotstarbega avab majale uue eluetapi – kostüümilao ja butafooriatöökodadega vilgast elu täis maja.
Tiigi tn 12 (endine Tiigi tn 56) on saanud peale tulekahju uue katuse, kusjuures karniisi kõrgused veel erinesid, andes katusele liigendatud mulje. Foto on dateeritud 1950-ndate algusesse, kuid on võimalik, et see pärineb siiski varasemast ajast. Hoone 1960-ndate kapitaalremondi projektis on nimetatud, et fassaadid said 1948. aasta projekti alusel uue krohviviimistluse. ERM Fk 2994:1739
Kahekordsesse hoonesse projekteeriti töötoad ja laoruumid. Hoone kaotas kahjutules esialgse kivikatuse, uus madalam katus ehitati 1948. aasta projektiga õlivärviga mustaks värvitud plekkkatusega. Ehitati uus korrusvahelagi esimese ja teise korruse vahele, mis sai iseäraliku ebaühtlase pinna. Võimalik, et selle põhjuseks on hoone kaguosa esimesele korrusele kavandatud kulisside ruum, mis pidi olema kõrgem, et töötuba ära mahutada. Seepärast on teisel korrusel osades ruumides paar trepiastet kõrgem põrandapind kui mujal korrusel. Kahekordsesse hoonesse projekteeriti töötoad ja laoruumid. Hoone kaotas kahjutules esialgse kivikatuse, uus madalam katus ehitati 1948. aasta projektiga õlivärviga mustaks värvitud plekk- katusega. Ehitati uus korrusvahelagi esimese ja teise korruse vahele, mis sai iseäraliku ebaühtlase pinna. Võimalik, et selle põhjuseks on hoone kaguosa esimesele korrusele kavandatud kulisside ruum, mis pidi olema kõrgem, et töötuba ära mahutada.
Teater „Vanemuise“ väikese maja kõrval oleva pargi tiik, tagaplaanil Tiigi tänava uued majad, 17.09.1961. Silla ja kasepuu taga on näha Tiigi tn 12 (endine Tiigi tn 56) hoonet. Hoone funktsioon oli majutada Vanemuise teatri dekoratsiooniladu ja töökodasid. Foto Benita Labi, EAA.5266.1.1262.90
Peagi ootas Tiigi tänava maja ees aga uus ülesanne – majutada Tartu perekonnaseisuaktide bürooruume. 1965. aasta projekti alusel läbis hoone põhjaliku ümberehituskuuri. Muudeti hoone ruumilahendust, hoone esimesele ja osaliselt ka keldrikorrusele planeeriti esinduslikumad ruumid abieluregistreerimisteks. Uus peasissepääs tehti hoone haljasala poolele edelaküljele, mille ette planeeriti avar välistrepp kiviktaimlaga ja teraspostidele toetuva varikatusega. Tartlastele on hoone edelafassaadil olev peasissepääs tuttav, funktsionalistlik varikatus figureerib arvatavasti mitmete perekonnaalbumite fotode taustal. Hoone uute fassaadide kujundamisel likvideeriti endised juugendstiilile omased elemendid.
1948. aasta projektiga jäeti edela- ja kagupoolsel küljel kõrgemad kui ülejäänud hoone osas, mis andis hoone katuseosale liigendatud ning mitmetasapinnalise ilme. 1965. aasta projektiga karniiside kõrgused ühtlustati, uus katusekonstruktsioon tehti lihtsam. Hoone edelaküljele uue peaukse ja varikatuse kohale ehitati suur, kahte korrust läbiv aken, kuid tänaseks seda säilinud ei ole. Arvatavasti ehitati aken väiksemaks 1980-ndate alguse projektiga. 1980-ndatel eemaldati hoone edelafassaadilt kolmanda korruse mahus olev väljaehitis, muutes räästajoone välisseinte perimeetril ühekõrguseks.
Tiigi 12 hoone on ümber ehitatud perekonnaseisuameti bürooks, 1970-1980. Katus on toodud ühele tasapinnale, hoonel ei ole enam kolmandat korrust, vaid kaks täiskorrust maapinnal ja üks maa all. Foto Hain Tankler, TM F 1538:1
Räästajoone tasandamine andis hoonele oma kaasajas viimase lihvi. Maja oli minetanud oma esialgse otstarbe, stiili, mahu ja fassaadikujunduse. Olles ajas muutuv, on maja omandanud hoopis midagi uut- põneva eluloo. Tartus jalutama juhtudes sea sammud Tiigi tänava poole, et näha vanakest maja oma sõiduvees. Veelgi enam – võta seltsi Ajapaiga mobiilirakendus ja avasta teistegi linnamajade uut elu ja hingamist, või hoopiski kunagist hiilgust!
* Varemete mõõtandmed, Tiigi T. 56. 1946. Tartu Linna Peaarhitekti Projekteerimis-geodeetiline
Büroo.