Ilmauks on irvakil,
kõik on kuskil võimalik.
Täna on eesti kirjanduse päev – avastame, hoiame ja loome!
Betti Alver (ristinimega Elisabeth Vilhelmine Alver) sündis 10. novembril (vkj) 1906. aastal Jõgeval raudteemeister Märt Alveri peres viimase, kuuenda lapsena. Mängukaaslaseks oli tal küll vaid neli aastat vanem vend Martin, kuna teised vennad ja õde surid väikelastena.
Elisabeth Vilhelmine Alveri sünnikanne EELK Laiuse koguduse 1906. aasta sündinute nimekirjas. RA, EAA.2434.1.150 leht 533
Oli õitsev ja uhke tsaariaeg, raudtee oli vägev asi. Hariduslembesed ja pisut jõukust kogunud Alverid otsustasid panna 7-aastase tütre 1914. aasta sügisel õppima Tartusse Puškini-nimelisse tütarlaste gümnaasiumi. Koos lastega kolis Emajõelinna Võru tn üürituppa ka ema Miina. Koju Jõgevale sõideti edaspidi nädalavahetusteks. Tollal praeguses Riia tn 25 hoones tegutsenud venekeelne kool Betti Alverile küll väga ei meeldinud nagu ta on mälestustes kirjutanud, aga tuli hiljem kasuks. Andis ju just Alver eesti kirjandusele suurepärased Puškini tõlked, sh Jevgeni Onegini.
Vaade Puškini gümnaasiumile Riia tänaval, 1913. RA, EFA.406.0.116042
Puškini gümnaasiumi vestibüül, klassituba, suur saal ja koridor, 1910ndad. RA, EAA.406.1.46 fotod 2, 5, 6, 7
Kui Puškini kool 1917. aastal Esimese maailmasõja eest Voroneži evakueeriti, pidi Alverite pere leidma võimaluse tütre õpingute jätkamiseks. 1918. aasta suve hakul sooritaski 11-aastane neiu Elisabet Alver sisseastumiseksamid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) tütarlaste gümnaasiumi (praegune Miina Härma gümnaasium) humanitaarharusse astumiseks. Kuna teadmised kaheksas aines – usuõpetus, eesti keel, vene keel, saksa keel, prantsuse keel, matemaatika, maadeõpetus, looduselugu – hinnati „heaks“ või „rahuldavaks“ (4 oli kõrgeim hinne), arvati ta kooli 3. klassi õpilaste nimekirja.
Väljavõte ENKS tütarlaste gümnaasiumi vastuvõtueksamite protokollist, 3.-5.06.1918. Nimekirjas nr 6 all on näha Elisabet Alveri andmed. RA, EAA.3460.1.290
Jaan Tõnissoni, Oskar Kalda ja Peeter Põllu eestvõttel asutatud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi gümnaasium alustas esimese eestikeelse keskkoolina tegevust 1906. aastal. Esmalt toimus õppetöö Jaani tn üürimajas, ent 1920. aasta lõpus koliti sisse oma majja Viljandi ja Näituse tn nurgal (praegune J. Tõnissoni 3).
ENKS tütarlaste gümnaasiumi projekt, 1914. Liivimaa kubermangu ehitusosakonna poolt kinnitatud projektil on ehitusinsener Märt Raua allkiri. RA, EAA.298.1.262 leht 5
Õnnelikul kombel on säilinud peaaegu tervikuna Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi õpilaste hindelehed ja klassiaruanded ajavahemikust 1906-1944. III b klassi 1918./1919. õppeaasta aruandest saame lugeda, et klass oli tänapäeva mõistes suur: sügisel alustas kooliteed 44 tütarlast, kuna kevadel oli „hingekirjas“ 50 neidu. Iga õpilase kohta on märgitud tema edasijõudmine õppeainete kaupa, puudumised ja hilinemised ning märkused uude klassi edasiviimise, suvetöö või korra rikkumise kohta. Eraldi on hinnatud õpilase elukombeid, tähelepanuvõimet, hoolsust ja korrahoidmist.
Elisabet Alver on koolis kenasti edasi jõudnud ja määratud IV klassi. Puudulikke hindeid ei ole ta saanud, kõige paremini on läinud eesti keeles (aastahinne 4+), ajaloos (4+), maadeõpetuses (5-), laulmises (5) ja võimlemises (4+). Aruande lõpust leiame klassijuhataja Markus Univeri iseloomustuse klassi kohta. Muuhulgas kirjutab õpetaja Univer: Elukommete poolest oli terve klass õige ühtlane: heatahtlikud kooliõpetajate vastu, südamlikud isekeskis ja – kui tütarlapsed – laitmata eluviisidega. Laened, mis ümbritsevas elus kohisevad ja sõja-aegade tõttu iseäranis vihased ja hoolimata on, ei jõudnud III b klassi. Ka vaimlik ülemineki aeg, kus lapses noor tütarlaps ärkab, nagu seda mitme õpilase juures märgata oli, käis rahulikku, loomulikku teed. /… / Üldmulje, mis ma sellest klassist isiklikult olen saanud, mahub järgmistesse sõnadesse: nad olid mulle armsad.
Väljavõte ENKS tütarlaste gümnaasiumi III b klassi 1918./1919. aasta aruandest. RA, EAA.3460.1.323
6. juunil 1924 sai Betti Alver kätte gümnaasiumi küpsustunnistuse. Tunnistuse järgi olid tema elukombed „head“. Samuti on „heaks“ hinnatud tema teadmised eesti keeles, kodaniku- ja majandusteaduses, saksa keeles, võimlemises ja usuõpetuses, kuna ülejäänud ained on ta sooritanud „rahuldavalt“.
Elisabeth Alveri gümnaasiumi lõputunnistus, 1924. RA, EAA.3460.1.22 lehed 3p-4
Juba mõne kuu pärast esitas Betti Alver avalduse Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks immatrikuleerimise kohta. Nagu tudengitoimikust (EAA.2100.1.304) näha, jäi ülikool lõpetamata, kuid tartlaseks jäi tulevane poetess elu lõpuni.
Elisabet Alveri ülikooli sisseastumise avaldus ja sellega koos esitatud foto, 18.08.1924. RA, EAA.2100.1.304 lehed 2, 7
Kasutatud kirjandus
Karl Muru. Betti Alver. Ilmamaa 2003.