Eesti ja Poola poliitikute kontaktid said alguse enne Esimest ilmasõda Venemaa Riigiduumas ja jätkusid pärast sõda Pariisi rahukonverentsil. Poola tunnustas Eesti Vabariiki de facto 1919 ja de jure 1920. Eesti ja Poola poliitilised suhted olid alati korrektsed, huvide konfliktid puudusid. Eesti jaoks oli Poola Läänemere-äärse suurriigina oluline ühise vaenuliku naabri – Nõukogude riigi – tõttu. Poolas nähti Eestit (ja koostööd Balti riikidega) mitmeti: Poola Sotsialistlik Partei ja riigipea Piłsudski, samuti sõjaväe juhtkond pooldasid koostööd, rahvusdemokraatide ja parempoolsete suhtumine Balti riikidesse oli märksa külmem. Sellises olukorras oli eriline tähtsus nii Eesti kui ka Poola saadikutel, nende isikuomadustel ja kontaktidel nii asukohariigi kui ka kohapealse seltskonnaga.

1930. aastatel olid Eesti ja Poola igakülgsed suhted juba märksa laiemad kui eelmisel kümnendil, poliitiline ja sõjaväeline koostöö süvenes. Eesti ja Poola sõjaväe, samuti mõlema riigi kaitseliidu head suhted ja koostöö said alguse juba 1920. aastatel; seega oli kahe riigi vahelistes diplomaatilises läbikäimises saadikute kõrval suur roll ka sõjaväeatašeedel.

Poola saatkond Tallinnas

1919 tunnustas Poola Eesti Vabariiki de facto ja Tallinnasse saadeti Mission de la Republique Polonaise en Estonie Bronisław Bouffałłi juhtimisel (1919–1920)
1920 loodi saatkond, 1920–1922 juhtis seda chargé d’affaires’i ja saatkonna sekretäri ülesannetes Władisław Neuman
1922–1924 – Wencesław Thadeé Dobrzyński, saadik
1924–1928 – Franciszek Charwat, chargé d’affaires ja saadik
1928–1929 – Józef Wołodkowicz, asjur
1929 – Kazimierz Papée, asjur
1929–1933 – Konrad Libicki, saadik
1933–1935 – Jan Starzewski, asjur
1935–1939 – Wacław Przesmycki, saadik

Poola aukonsulid olid 1930. aastatel Narvas, Tartus, Tallinnas ja Kuressaares. 1939. aastal, pärast Tallinnas interneeritud Poola allveelaeva „Orzeł“ pagemist, nõudis Eesti valitsus noodiga Poolalt saatkonna tegevuse lõpetamist. 30. septembril lahkusid saadik ja saatkonna ülejäänud personal Tallinnast Helsingisse. Saatkonna varade ja majandusküsimuste lõpetamise eest hoolitses Briti saatkond.

Eesti saadikud Poolas

1919. aastast tegutses Varssavis Eesti sõjaväeline esindus, 1921 alustas tegevust saatkond.
Esimene Eesti esindaja, hilisem sõjaväeatašee, oli aastail 1919–1924 kolonelleitnant Jaan Junkur.
1921 – Aleksander Hellat, peakonsul asukohaga Riias
1921–1922 – Aleksander Hellat, saadik
1923–1927 – Juhan Leppik, asjur ja saadik
1927–1929 – Otto Strandman, saadik
1930–1932 – Karl Tofer, saadik
1932–1934 – Karl Robert Pusta, saadik
1935–1939 – Johannes Markus, saadik

Eesti aukonsulid olid Danzigis, Gdynias, Varssavis, Vilniuses, Łwówis, Krakowis, Poznańis ja Katowices.

Dokumendid ja fotod:

1. Kapten Jaan Junkur (vasakul) saadeti Vabadussõjast esimese Eesti esindajana Varssavisse 21. novembril 1919 (RA, EFA.114.A.25224)

2. Poola välisminister Eustachy Sapieha kiri Eesti välisminister Otto Strandmanile, millega Poola tunnustas Eesti iseseisvust de jure 31. detsembril 1920 (RA, ERA.957.11.32, l. 22)

3. Kindral Johan Laidonerile annetatud Poola aumärkide diplom, 1922 (RA, ERA.2553.1.93, l. 1)

4. Poola Vabariigi saadiku Konrad Libicki volikiri, 1929 (RA, ERA.957.7.7, l. 37, 37p)

5. Poola president Ignacy Mościcki koos Eesti valitsuse liikmetega Kadrioru lossi rõdul, 1930 (RA, EFA.10.4.1715)

6. Riigivanem Otto Strandman ja marssal Józef Piłsudski Varssavis, 1930 (RA, EFA.104.0.39985)

7. Alates 1936. aastast värvati Poolast Eestisse hooajalisele tööle tuhandeid töölisi. Informatsioonilehe näidis poola töölistele Eestis (RA, ERA.1112.1.505, l. 32)

8. Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner koos poolatarist abikaasa Mariaga (sündinud Kruszewska) kodus 1930. aastatel (RA, EFA.0.122982)

9. Paljud Poola sõjaväelased üritasid pageda Läände, et jätkata võitlust Poola vabaduse eest. Mitmed eestlased jõudsid vangikongi selle eest, et andsid poola põgenikele abi Eestist Soome pääsemiseks. Näide piirimääruste rikkujate karistamise asjas Poola ohvitseride salaja Soome toimetamise katse pärast 1940. aasta suvest (RA, ERA.852.1.3568, l. 39)