1775. aasta 26. juunil (ukj 6. juulil) puhkes Tartus tulekahju, mille käigus hävis suurem osa Tartu kesklinnast – 290 maja, kaasa arvatud 1730. aastal püstitatud puust raekoda, kaks silda ja pea kõik poed. Üsna varsti pärast õnnetust asuti korraldama uue raehoone ehitamist. Suurem osa rahast saadi riigikassast, kuid abiks olid ka kohalike annetused. Hoone projekti koostas 1781. aastal linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Baroksete ja varaklassitsistlike tunnustega raekoda on säilitanud üldjoontes oma algse ilme nii välis- kui sisekujunduses tänapäevani.
Raekoja fassaadijoonised ja lõiked. J. H. B. Walter, 1781. EAA.995.1.6848, l. 25-29
1782. aasta juunikuu teisel päeval pandi nurgakivi praegusele raekoja hoonele.
Uuesti ülesehitatava raekoja nurgakivi paneku toiming oli pidulik. Selle puhul ilmus trükis, milles anti ülevaade Tartu 1775. aasta suurpõlengust ja senisest ehituskäigust, loetleti üles raekoja taastamiseks annetusi teinud isikud ning kirjeldati üksikasjalikult pidupäeval toimunut. Trükise lõpuosas saame lugeda, kuidas kullatud tinakarbike, millesse asetati käibel olnud kuld-, hõbe- ja vaskmündid, aupaukude ja trompetihelide saatel raekoja nurgakivi sisse müüriti.
EAA.1818.1.88, l. 265-270p
Hoone avati pidulikult 9. oktoobril 1786, sisetööd lõpetati aga alles kolm aastat hiljem.
Turuplats ehk raekoja plats nägi 1830. aastate keskel välja avar ning lausa tühigi võrreldes ligi nelikümmend aastat hiljem tehtud Carl Schulzi ülesvõttega.
Georg Friedrich Schlateri litograafiline leht sarjast „Maalilised Tartu vaated“, 1835. EAA.2073.1.140, l. 8
Foto C. Schulz, 1870ndad. EAA.1843.1.225.119
Ka raekoja sees on läbi aegade peale linnavalitsuse peavarju leidnud mitmesugused asutused: kaalukojast apteegi ja tubakapoeni.
Foto H. Staden, 1900-1917. EFA.197.4.6787
1781. aasta esinduskorruse ruumide lagede joonistelt on näha, et raekojahoone sisekujunduses kaaluti nii rokokoo kui klassitsistlikke lahendusi.
Raekoja ülemise korruse lagede kavand. Suurimasse ruumi pidi tulema raesaal. J. H. B. Walter, 1781. EAA.995.1.6848, l. 32
Tartu raekoja saal 19. ja 20. sajandi vahetusel. Foto C. Schulz. EAA.1818.1.228
Läbi aegade on raekoja hoonet pidulike sündmuste puhul ka ehitud.
Nii nägi raekoda välja Eesti Vabariigi esimesel sünnipäeval 1919. aasta veebruaris.
1925. aastal külastas Tartut Soome Vabariigi president Lauri Relander. Tema auks korraldati vanikutega kaunistatud raekoja esisel platsil paraad.
Linnaarhitekt Voldemar Tippel visandas joonise, milline võiks välja näha ehterüüs raekoda Vabariigi Presidendi külaskäigu puhul 3. septembril 1939.
ERA.2966.10.1453, l. 30
Linnaarhitekt Arnold Matteus tegi 10. septembril 1931 linnavalitsuse ehitusosakonna juhatajale saadetud kirjas ettepaneku, et tuleval suvel plaanitava suurema fassaadivärskendamise käigus asetataks raekoja peasissekäigu kohale graniidist raiutud linnavapp. Vapikivi olla üks laialt kasutatud portaali kaunistusviisidest ning näitaks „hoone iseloomu“. Pealegi on see ette nähtud raekoja esialgsetes projektides.
Vapikivi kavandi koostas Arnold Randmets ning selle teostas skulptor Aleksander Eller. Kivi paigaldati 1932. aasta suvel.
ERA.2966.2.586, l. 3-5
Raekoda ja selle ümbrus 20. sajandi teisel poolel
1941. aasta juulis süütepommidest lahvatanud põlengus süttisid majad raekoja taguses kvartalis. Õnneks tuli üle Lossi tänava ülikooli peahoone poole ei kandunud. Samuti jäi tulest puutumata raekoda. 28. aprillil 1942 jäädvustatud meeleolu raekoja platsil.
Foto E. Laid. EFA.231.0.162712
Raekoda ja Lossi tänava hoonete varemed 1942. aasta talvel Karl Hintzeri kaamerasilma läbi nähtuna.
EFA.5.0.172884
1951. aasta suvel tehtud pildil ei ole raekoja taga olnud tihedast hoonestusest enam jälgegi. Ka varemed on kadunud. Siin laiub roheala, nn Pirogovi plats.
1959. aastaks olid Tartu südalinnas sõjapurustuste taastamistööd suuresti lõppemas. Kauni Kivisilla asemele ehitati 1957-1959 kaarsild, mis muutis küll linna ilmet, ent vaade veel avamata sillalt raekojale jäi ikka samaks.
Foto Karl Oras. EFA.209.0.67566
Väärikas hoone vajab aeg-ajalt hoolitsust. 1965. aasta jaanieelsel ajal püüdis ajaleht „Edasi“ kauaaegne fotograaf Kaljo Raud oma kaamerasse kaadri raekoja torni võõpavast töömehest.
EFA.263.0.38639
Raekoja esine purskkaev, mis ehitati sinna 1948. aastal, on olnud alati hea kohtumispunkt. Ka 1980. aasta septembris. Tänapäeva tartlaste ja Tartu külaliste ees avalikult „suudlevad tudengid“ paigaldati vana fontääni koha peale 1998. aastal.
Foto E. Norman. EFA.204.0.119864
Tartu levimuusika päevad 1987. Raekoja ette ehitatud laval esitati esimest korda Jüri Leesmenti ja Alo Matiiseni laulu „Ei ole üksi ükski maa“.
Foto Toomas Volmer. EFA.204.0.155923