Tartu Õpetajate Seminari arhiivifondist leiame tulevaste õpetajate koolipraktika aruanded 1920.-1940. aastatest, mis võiksid oma värvikate kirjelduste ja detailirohkuse tõttu olla nauditavaks lugemispalaks kõigile kooli- ja koduloo huvilistele. Seminaristid proovisid ametit peamiselt Lõuna-Eesti algkoolides. Aruannetest saame lugeda, millised nägid välja omaaegsed koolimajad ja õppevahendid, mis aineid ja kuidas õpetati, milline oli koolijütsi päevakava, kelleks lapsed unistasid suurena saada, miks koolist puuduti ja millised haigused lapsi kimbutasid, millised olid paikkondlikud olud, kooli ja kogukonna suhted ning mis valmistas noorele õpetajale rõõmu või tuska. Sageli on aruandele lisatud fotod, koolihoonete plaanid, näited õppematerjalidest või õpilaste töödest.

Meremäe valla Obinitsa algkooli õpilased ja õpetajad, kevad 1939. Paljud lapsed on kooli saadetud paljajalu. EAA.2102.4.77, l. 28

Obinitsa algkooli õpetaja Elli Vahur kirjeldab õpilaste korratut välimust ja kehva riietust. Muuhulgas laidab ta, et laste rõivad on kortsunud, ebamäärast halli varjundit omavad (pesu pestakse nii suvel kui talvel kurikaga jääaugus ja seebita. Ka olla kombeks kanda samu rõivaid päeval koolis kui öösel ahjul magades, üks kasukas all, teine peal. Esineb söödikuid (kirpe), nahahaigustest sügelisi ja sammaspoolt. 1944. EAA.2102.4.77, l. 30. (Klõpsa suurendamiseks)

Laeva valla Kärevere 6-klassilise algkooli tunniplaan, 1930/1931. Tunnid algasid sügisel ja kevadel kell 8, talvel kell 9. Tunnid olid 55 minutit, vahetunnid 10 minutit pikad, välja arvatud suur vahetund, mis kestis 20 minutit. Erinevalt tänapäevast oli ainekavas usuõpetus ning õppetöö toimus ka laupäeviti. Johannes Simson. EAA.2102.2.1159, l. 25

Kärevere algkooli I klassi õpilase joonistus talverõõme nautivatest koolipoistest. EAA.2102.2.1159, l. 24

Kärevere kooli õpetaja Johannes Simsoni sõnul on tema vahekord kodu ja kooli vahel üldiselt väga soe ning ta on külastanud pea kõiki kodusid. Koolmeister on tõeline maa sool, kes lisaks õppetööle veab kohalikku seltsielu ning on lähedal asuva kiriku puudumise tõttu enda kanda võtnud kirikuõpetaja kohustused – peab palvetunde, ristib lapsi, paneb puusärki ja saadab ära surnuid. Seda kõike omast vabast ajast tasu saamata. EAA.2102.2.1159, l. 30-31p.  (Klõpsa suurendamiseks)

Esna valla Müüsleri koolihoone ja õueala plaanid, 1938/1939. Õpetaja Salme Haarde kirjeldab üksikasjalikult kooli ümbrust, ruume ja sisustust. Muuhulgas toonitab ta kooliaia tähtsust õpilaste ilumeele ja iseloomu kujunemisel: „Aias on u 150 etikeeritud taime, siis veel rohttaimede katsepeenrad ja puukool. Kevadel kavatsen kaunistada kooliaia teeääri ja osaliselt vabu peenraid mitmesuguste lilledega, mis elustaksid lastele nende aeda ja õpetaksid armastama ilu. Kooliaed on heaks abiks loodusõpetuse tundide töös. /…/ Kooliaias töötades arendab õpilane end kehaliselt, töötehnikalt, teadmistelt ja õpib armastama ning hoidma loodust ning hindama järjekindlat tööd ja hoolt, sest siin unustus (mittekastmine) ja hooletus (umbrohi) tasuvad end kohe tema hoolealuste väljasuremise teel reaalselt ja piltlikult kätte.“ EAA.2102.3.121, l. 6-7, 10-11

„Padjapööri“ tegemise õpetus IV-VI klassi tüdrukutele. Salme Haarde. EAA.2102.3.121, l. 33-34.

Aravete algkooli õpilased suurel vahetunnil, 1938. EAA.2102.3.121, l. 53

Millega sisustasid lapsed 80 aastat tagasi oma vaba aega ning kelleks unistasid saada?

Müüsleri algkooli õpetaja Salme läbi viidud küsitluse järgi väiksemad lapsed vabal ajal mängivad, vanemate klasside õpilased on aga „niisama“, käivad külas, spordivad, loevad, teevad käsitööd ning abistavad vanemaid (kõige enam hoiavad lapsi). Suurem osa väikseid poisse tahab saada autojuhiks, suuremad põllumeheks, üksikud poistest ka õpetajaks, arstiks, puusepaks, elektrotehnikuks jne. Tütarlapsed unistavad õpetajanna, õmbleja ja taluperenaise ametist, kuid on ka filmitähtedeks ja tantsijaiks igatsejaid. Võrdselt mõlemaile meeldib aga saada kaupmeheks, kuna siis saavat maiustusi ja kõike, mida vaja.
EAA.2102.3.121, l. 23

Rõõmsat tarkusepäeva kõigile!