Vanadelt kaartidelt ja plaanidelt leiab infot asustuspildi ja maakasutuse kohta, aga ka rohkelt illustratsioone, mida kartograafid oma töödele lisasid.
Torniga või tornita
Tornita Türi kirik. Kaardi koostamise ajal (1704) Türi kirikul, nagu paljudel teistel Eesti maakirikutel torni ei olnud. Esimese puidust torni ehitas 1741. aastal meister Winterstein. Torn püsis umbes 40 aastat, kuid see mädanes ning lammutati maha. Uue, kivist torni ehitamist alustati 1865, arhitektiks ja ehitusmeistriks olid Põltsamaa mehed Mühlenhausen ja Scheffer.
EAA.1.2.C-IV-300 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=15776#
Valjala kiriku kujutis 1786. aasta plaanil annab aimu ka kiriku uhkest lääneportaalist. Arvatavalt 17. sajandil ehitati käärkambri peale viie korrusega neljatahuline torn. Kaardile seda niisugusel kujul, nagu me seda täna teame, pole küll märgitud.
EAA.2072.3.233 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=23889
Karja kirik näeb 19. sajandi II poolel koostatud plaanil tore välja oma uhke torniga. Mida aga tegelikkuses sellel kirikul ei ole kunagi olnud – on torn!
EAA.3724.5.2123 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=9758
Floora ja fauna
Milline nägi välja rootsiaegne põder, seda saame teada 1683. aasta Salatsi piirkonna kaardilt.
EAA.308.2.164 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=1722
Käru mõisa plaanidel on kujutatud terveid jahistseene, samuti võib näha, missuguste püünistega püüti saarmaid.
EAA.2072.5.317 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=15579
EAA.2072.5.319 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=15577
EAA.2072.5.320 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=14691
Metsloomi kohtab ka Lustivere mõisa metsakorraldusplaanil.
EAA.2072.9.516 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=226539
Kõrgessaare mõisa maid on kaardistanud maamõõtja, kellele meeldisid sipelgad ja rohutirtsud.
EAA.3724.4.599 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=7776
Karuse kihelkonna Nehatu mõisa kaardi päiskirja ehib tore illustratsioon pardikestest ja nende pesadest.
EAA.3724.4.682 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=7828
Pähu ja Karinu mõisate piirikaardile on kartograaf illustratsiooni loomisel inspiratsiooni saanud kuulsa Mellini atlase Võrumaa kaardilehe kaunistustest.
EAA.1354.1.38 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=396
Vändra köstrimaade plaanilt leiame peale huvitavalt päiskirja peidetud vabamüürlaste sümboolika toreda porikärbse – tuulteroosi.
EAA.1284.1.268 leht 2 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=20121
Saadjärve mõisa põldude kaardi päist ilmestab aga armas liblikas.
EAA.1392.1.337 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=26708
Kalligraafiline lind Jäärja mõisa plaani päises.
EAA.3763.1.1 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=14614
Asulad ja inimesed
17. sajandi Tartumaa kaardil purjetavad uljad Peipsi kalurid.
EAA.308.2.68 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=229354
Esna mõisa 1722. aastal koostatud kaardilt leiame aga toreda rahvarõivais noorpaari ning lustliku torupillimehe.
EAA.862.1.726 leht 148 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=55021
Maamõõtja tegutsemas Mustjala kihelkonnas 1814. aastal.
EAA.2072.3.134 leht 2 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=276164
Vahel on kaardilehe serva joonistatud terve linn! Nagu on näha 18. sajandi keskpaigas koostatud Narva plaanilt.
EAA.1646.1.2649 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=19153
18. sajandil koostatud Narva linna plaani fragmendil näeme sõjamehi: kes hobust talutamas, kes varest sihtimas.
EAA.1646.1.2650 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=19154
1766 oli Narva jõe ääres köietöökoda, mis kogu oma ilus jõudis ka piirkonna plaanile.
EAA.1646.1.3456 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=18420
Pärnu linna plaan aastast 1804, mille päises kenitleb kaubanduse soosija Mercurius ning merelinnale viitab uhke purjelaev.
EAA.1002.1.1825 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=1644
Palmse mõisa 1770. aastal koostatud kaardi fragmendilt leiame puhkava rüütli romantilise mägimaastiku taustal.
EAA.1690.1.35 leht 1 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=17958
Ja lõpetuseks üks tõeline üllatus. 1793. aastal trükitud kuulsa Mellini atlase Tartumaa lehel on Tudulinna ja Rannapungerja vahel ootamatult üks kustunud vulkaan! Kuna kartograaf kasutas suuresti korrespondentide andmeid, siis ilmselt oletas kirjelduse järgi, et seal on üks suur vulkaanikraater. Tegelikult lihtsalt tüüpiline linnamägi, mida hilisematel trükkidel enam kustunud vulkaaniks ei nimetata.
EAA.854.4.470 leht 5 https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=15297