Ajaloolised viimistlustehnikad ja levinumad kahjustused filmikaadritel ja klaasnegatiividel

Näitus “Ajaloolised viimistlustehnikad ja levinumad kahjustused filmikaadritel ja klaasnegatiividel” kutsub avastama filmi- ja fotopärandi mitmekihilist maailma. Suurendatud kujutised filmikaadritest ja klaasnegatiividest annavad ülevaate analoogainese viimistlustehnikatest ja levinumatest kahjustustest, millega foto- ja filmikonservaatorid igapäevaselt silmitsi seisavad. Soovime näitusega esile tõsta detaile, mis jäävad enamasti märkamatuks, sest tulevad välja vaid konservaatori töölaual ning vaataja ette ei jõua.

Hõbeželatiin-klaasnegatiive kasutati 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani ning need olid foto valmistamise teel vaheetapiks. Kui paberfotod olid pidevas ringluses – neid müüdi, saadeti, kingiti või anti ära –, siis negatiive hoidsid fotograafid järeltellimuste tarvis oma isiklikus arhiivis alles, neid kasutati vaid harvadel juhtudel hilisemate koopiate tegemiseks. Ühelt poolt ei jõudnud negatiivid sellisel kujul, nagu siin näha, kunagi kliendini, kuid teisalt võimaldavad esile tuua mahukat tööd, mida fotoateljees tehti.

Filmikaadrite valik on samuti mitmekesine ja hõlmab erinevaid filmilindi formaate, keskendudes tehnoloogia nüanssidele ning hoiutingimustest ja käsitsemisest tingitud kahjustustele. Tegemist on filmirullist välja nopitud üksikute kaadritega, mis jäävad tihtipeale märkamatuks, kui film jookseb standardkiirusega (35 mm helifilmi puhul 24 kaadrit sekundis).

Filmikaadrid

Ülevalgustatud kaadreid põhjustab valguse ligipääsemine kas juba filmimise ajal kaameras või filmilindi töötlemisprotsessi käigus enne ilmutamist, kui emulsioon on veel valgustundlik.

„Ekskursioon Lätis“
Operaatorid: Heino Potti, Fredi Tomps
1970

ERA.5174.f.8219
16 mm filmilint, atsetaatpõhimikul pöördpositiiv

Kopeerimise defekti kaadri vasakus servas põhjustab asjaolu, et tummfilm on ebakorrektselt kopeeritud helifilmi lindile, mistõttu lõikab heliribale mõeldud asukoht ära suure osa tummfilmi kaadri servast.

„Karujaht Pärnumaal“
Operaator: Johannes Pääsuke
Tootja: Estonia Film
1914

EFA.15.f.23
35 mm filmilint, atsetaatpõhimikul duubelpositiiv

Emulsioon on tugevalt kriimustatud; sellised mehaanilised kahjustused võivad tekkida filmi töötlemisel, montaažis või kasutamise (nt läbikerimise või projitseerimise) käigus.

„Nõukogude Eesti nr 24: Üleliidulised purjespordi esivõistlused“
Režissöör: Nikolai Dolinski
Operaatorid: Eduard Eljas, Vitali Gorbunov, Inessa Kozlova
Tootja: Tallinna Kinostuudio
1951

EFA.203.f.737
35 mm filmilint, nitrotselluloospõhimikul positiiv

Filmilindile on augustatud tähekombinatsioon H.Z.A. B.P. (Hauptzollamt Berlin), mis viitab Saksa tolli tavapärasele registreerimispraktikale filmilintide riiki sisenemisel. Tõenäoliselt oli negatiiv saadetud Saksamaale kopeerimisele.

„Jüri Rumm“
Režissöörid: John (Johannes) Loop, Boris Borisoff (Jaanikosk), Mihhail Lepper
Operaator: Konstantin Märska
Stsenaristid: Mihhail Lepper, John (Johannes) Loop
Tootja: Konstantin Märska Filmiproduktsioon
1929

EFA.21.f.390
35 mm filmilint, nitrotselluloospõhimikul negatiiv (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Filmilint on jäänud projektoris seisma, mistõttu on projektori lambi kuumusest emulsioonile tekkinud põletusjäljed.

Erakogu
16 mm filmilint, atsetaatpõhimikul pöördpositiiv

Tummfilmides kasutati plaanide kaupa toneerimist erineva meeleolu, aja või olukorra rõhutamiseks. Antud filmis on mitmed välitingimustes filmitud plaanid toneeritud siniseks ja sisevõtted kollaseks.

„Noored kotkad“
Režissöör, operaator, stsenarist: Theodor Luts
Tootja: Siirius Film

EFA.22.f.368
35 mm filmilint, nitrotselluloospõhimikul positiiv

Kopeerimise defekti kaadri vasakus servas põhjustab asjaolu, et tummfilm on ebakorrektselt kopeeritud helifilmi lindile, mistõttu on kujutis nihkes heliriba asukohas kaadri vasakus servas.

„Eesti kroonika ja kirevat välisilmast nr 106: Lillede näitus“
Operaator: Konstantin Märska
Tootja: Eesti Kultuurfilm
1936

EFA.4.f.166
35 mm filmilint, atsetaatpõhimikul duubelnegatiiv (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Valgustundlikule filmilindile võib (eriti kuivas ja külmas keskkonnas) filmimisel või kopeerimisel rulli kerides tekkida staatilisest elektrist välgutaoline kujutis.

„Eesti Kroonika nr 9: Parvlaev Estonia katastroof“
Režissöör: Toivo Kuzmin
Operaatorid: Arvo Vilu, Peeter Ülevain, Toivo Kuzmin
Tootja: Tallinnfilm
1994

EFA.203.f.4279
35 mm filmilint, atsetaatpõhimikul negatiiv (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

1970.–80. aastatel oli filmiarhiivis kasutusel Nõukogude Liidu üleselt väljatöötatud juhend nitrofilmide kopeerimiseks atsetaatpõhimikule, mille kohaselt mõõdeti kopeerimise prioriteedi seadmiseks ja filmirulli seisukorra jälgimiseks regulaarselt nitrofilmide säilivust. Filmilindil, millelt on võetud säilivuse astme mõõtmiseks vajalikud keemilised proovid, on rulli alguses ja lõpus üks augustatud kaader.

„Retk läbi Setumaa“
Operaator: Johannes Pääsuke
Tootja: Estonia Film Tartus
1913

EFA.15.f.2
35 mm filmilint, nitrotselluloospõhimikul negatiiv (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Tervet kaadrit katva võrgutaolise kahjustuse põhjuseks võib olla äädikhappesündroomi – atsetaatpõhimikule iseloomuliku keemilise lagunemise – ja ebakvaliteetse töötlemisprotsessi koosmõju.

„RAM Kesk-Aasias ja Siberis“
Operaatorid: Gustav Ernesaks, Evald Laidre, Heino Lemmik, Reino Vilgo
1959

EFA.483.f.8249
16 mm filmilint, atsetaatpõhimikul pöördpositiiv

Ilmutuspraak ja täkked emulsiooni pinnal.

„Virumaa“
Tootja: Eesti Kultuurfilm
U 1940

EFA.4.f.414
35 mm filmilint, nitrotselluloospõhimikul negatiiv (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Emulsioonikao põhjuseks on hüdrolüüs – nitrotselluloospõhimikule iseloomulik keemiline lagunemine –, mille käigus purunevad materjalis molekulaarsed sidemed ning vabanevad lagunemisprotsesse kiirendavad nitraatrühmad. Selle tulemusel tõmbub filmilint kokku, muutub rabedaks ja kleepuvaks, kujutis tuhmub ning emulsioonikiht pehmeneb ja irdub.

„Kire lained“
Režissöör: Vladimir Gaidarov
Operaator: Werner Lemke
Tootja: Urania-Film, Wladimir Gaidarow Film
1930

EFA.370.f.1982
35 mm filmilint, nitrotselluloospõhimikul positiiv

Mustvalge filmi emulsioonis sisalduv hõbe oksüdeerub, puutudes kokku niiskuse või saasteainetega, hõbedaioonid liiguvad emulsiooni pinnale ning filmilindile tekib metalselt läikiv kiht ehk nn hõbepeegel või kollakas-pruunikad nn redoks-laigud. Kahjustus tekib enamasti kujutise tumedamatele aladele, mis sisaldavad rohkem hõbedat.

„RAM Kesk-Aasias ja Siberis“
Operaatorid: Gustav Ernesaks, Evald Laidre, Heino Lemmik, Reino Vilgo
1959

EFA.483.f.8249
16 mm filmilint, atsetaatpõhimikul pöördpositiiv

Emulsioon on põhimikust niiskuse või mehaaniliste kahjustuste tõttu irdunud ja osaliselt olemasoleva emulsiooni peale tagasi kleepunud.

„Nõukogude Eesti nr 27: Tallinna noored tervitavad külalisi“
Režissöör: A. Juhkum
Operaatorid: Vitali Gorbunov, Konstantin Märska, Vladimir Parvel
Tootja: Tallinna Kinostuudio
1950

EFA.203.f.686
35 mm filmilint, atsetaatpõhimikul duubelnegatiiv (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Klaasnegatiivid

Klaasi koostisest tingitud kahjustused põhjustab peamiselt materjali vananemisel toimuv soolade liikumine materjali pinnale, mis toob kaasa kujutist katva häguse kristalliseerunud võrgustiku, pildi tuhmumise ja emulsiooni irdumise. Alumises servas on näha käsikirjaline tekst klaasnegatiivi numbri ja tellija nimega, mis kanti fotoateljee registriraamatusse.

Mankin
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
10.12.1937

EFA.215.1.30149
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 6,5×9 cm (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Fotoateljeedes pakuti ka kopeerimisteenust: kliendi toodud paberfoto pildistati klaasnegatiivile, millest sai omakorda uusi paberfotosid valmistada. Klaasnegatiivil tuleb hästi esile pildistusprotsess: foto kinnitati rõhknaeltega puitalusele ja soovitud kujutis kadreeriti hiljem paberfotole selliselt, et ebavajalikku tausta näha ei jäänud. Klaasnegatiivi ülemises servas on ka emulsioonikadu, mis võib olla tekkinud niiskusest või mehaanilisest kahjustusest.

Mees fotol (koopia tellija Dubolozow)
Koopia autor: fotoateljee J. Riet, Viljandi
Koopia valmistamise aeg: 22.11.1917

EFA.215.1.16941
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 5,5×7,7 cm (koopia paberfotost, kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Kujutise vasakus ja alumises servas olev rohekas (negatiivkujutisel roosakas) ala näitab ilmekalt klaasnegatiividele iseloomulikku viimistlustehnikat. Selleks, et katta negatiivil kinni teatud piirkonnad või korrigeerida liiga hõredaid alasid, mis oleks positiivile liialt tumedana kopeerunud, olid kasutusel mitmesugused, peamiselt vesilahustuvad värvid, mida kanti klaasi pinnale pintsli või sõrmeotsaga. Sõltuvalt soovitud lõpptulemusest kasutati erineva läbipaistvusastmega värvimaske. Oluline oli värvi opaaksus, mitte niivõrd toon, sest klaasnegatiivid kopeeriti mustvalgele fotopaberile ning värv ei jäänud lõppvormistuses näha.

Jelisejef
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
29.04.1915

EFA.215.4.13890
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 12×16,5 cm (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Kujutise servas looklevad jooned on emulsiooni niiskuskahjustused. Silmade ümbruses on kasutatud roosat värvimaski (positiivil rohekas), näol ja kaelal pliiatsiretušši.

Taar
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
22.11.1915

EFA.215.4.14348
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 12,1×16,5 cm (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud

Kujutise servades tulevad esile emulsiooni niiskuskahjustused ja nn hõbepeegel. Mustvalges fotoemulsioonis sisalduv hõbe oksüdeerub, puutudes kokku niiskuse või saasteainetega, hõbedaioonid liiguvad emulsiooni pinnale ning kujutisele tekib metalselt läikiv kiht ehk nn hõbepeegel. Klaasnegatiivi keskmine osa on paremas seisukorras, sest viimistluskihina kasutatud lakk on emulsiooni kaitsnud niiskuse, kriimustuste jm käsitsemisel tekkivate vigastuste eest.

Vanaproua lastega (foto tellija Lifland)
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
27.05.1919

EFA.215.4.16347
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 12,1×16,5 cm (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Portree taust on klaasnegatiivil kaetud läbipaistmatu paberiga, et see jääks positiivile kopeerimisel lõpptulemusena ühtlaselt valge. Pabermaske kasutati klaasnegatiivide viimistlustehnikana tihti, enamasti kadreerimiseks või mingi piirkonna kinni katmiseks. Sõltuvalt soovitud tulemusest kasutati erineva värvi ja läbipaistvusega paberit, mask liimiti nii klaasi- kui emulsioonipoolele. Näol on näha retušš, millega kaeti fototehnilised defektid (tolmukübemed, kriimustused, mullid).

Jaan Riet
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
Veebruar 1898

EFA.215.4.7631
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 12×16,4 cm (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Negatiiv on tervenisti kaetud oranži lakiga, mida kanti peale pintsliga või valamise teel. See oli levinud viimistlustehnika, mille eesmärk oli emulsiooni kaitsmine, pliiatsiretuši pealekandmise lihtsustamine ja kujutise hele-tumeduse korrigeerimine. Värvilisi lakke kasutati filtrite ja maskidena muu hulgas selleks, et vältida peegeldusoreoolide tekkimist. Kujutise piirkondlikuks helendamiseks, kontuuride hajutamiseks vm efektide lisamiseks kasutati ka mattlakki.

Neumanni tütar
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
17.09.1909

EFA.215.2.8519
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 8,1×11,9 cm

Roosat värvimaski on kasutatud portreteeritavate kätel ja näol, et need ei jääks positiivile kopeerimisel liiga tumedad. Oluline oli värvi opaaksus, mitte niivõrd toon, sest klaasnegatiivid kopeeriti mustvalgele fotopaberile ning värv ei jäänud lõppvormistuses näha. Negatiiv on kaetud lakiga, mis on ajas koltunud. Silmade ümbruses on näha ka pliiatsiretušši.

Laksberg lastega
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
18.08.1915

EFA.215.3.13571
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 10×14,9 cm

Näol tuleb hästi esile pliiatsiretušs, mida kasutati suuremal või vähemal määral pea kõigi ateljeepildistuste puhul. Kujutise väljanägemise vead parandati pliiatsiga, samuti emulsiooni kraapimise teel või poolläbipaistva värviga. Ühelt poolt tasandati näokortsud ja ülearused riidevoldid peene pliiatsijoonega tumedamaks, et need positiivfotol heledamad jääksid, teisalt toodi esile detailid, nt ehted, aksessuaarid, rõivakaunistused. Pliiatsiretušš kanti peale filigraanselt peenete komade, täppide või joonte võrgustikuna, mis positiivil näha ei jäänud. Klaasnegatiivi servas tulevad esile liimijäägid, ülaservas on näha klaasi mõra. Hästi tuleb esile ka pildistusprotsess: paremate valgustingimuste huvides portreteeriti õues loomuliku valguse käes ja lina taustal ning soovitud kujutis kadreeriti hiljem paberfotole selliselt, et ebavajalikku tausta näha ei jäänud.

Marie Riet (sünd Uudelt, 1880-1959)
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
14.09.1898

EFA.215.2.3292
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 9×12 cm (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Klaasnegatiivile viimistluskihina pintsliga peale kantud lakk on emulsiooni kaitsnud niiskuse, kriimustuste jm käsitsemisel tekkivate vigastuste eest. Piirkonnad, kus lakki ei ole, on oksüdeerunud.

OÜ Alko Viljandi Likööri- ja Veinivabriku toode – pihlakaviin Räbiinovka
Fotoateljee J. Riet, Viljandi
03.09.1934

EFA.215.3.34412
Hõbeželatiin-klaasnegatiiv, 10×15 cm (kujutis on digitaalselt positiiviks pööratud)

Näituse koostaja Kadi Sikka
Näituse valmimisele aitasid kaasa Maarja Hindoalla, Kaur Järve, Aap Tepper, Eva Näripea, Jarmo Nagel
2026