Taani lipuga laev «Thorvaldsen» sadamas 1900.–1915. aastatel. Foto: August Sakaria (Sakarias). Tallinna Linnaarhiiv, TLA.1465.1.8724
Dannebrog 800: Meri ja kaubandus
Tallinna sadam, 1858. Autor Lorenz Heinrich Petersen tuli 1835. aastal Kopenhaagenist Tallinna, kus tegutses joonestus- või joonistusõpetajana. Tallinna Linnamuuseum, TLM 251G330 1
Läänemeri on Eestit ja Taanit ühendanud üle aegade. Arhiiviallikad räägivad arvukatest Eesti rannikuvetes seilanud Taani alustest ja meremeestest, laevahukkudest ning tollipoliitikast.
Sören Norby umbes 1525. aastal. Wikipedia
Läänemere hirm — Taani meresõitja Søren Norby
Teiste meresõitjate seas jõudis Eesti rannikule 16. sajandi algul kuulus Søren Norby (ka Severin Norbi, Norbow) — Taani admiral ja ametnik kuningas Hansu ja Christian II teenistuses. Sõjas Rootsiga aastal 1507 rüüstas ta Ahvenamaad ning jätkas edukat teenistust Taani laevastikus Rootsi ja Lübecki vastu kogu sõja vältel. Sõjas sooritas ta kuninga loal rünnakuid vastaste aluste vastu, mistõttu Rootsis peeti Norbyt piraadiks. Sõjas Rootsiga 1517–1520 oli Norby Taani laevastiku juht, hõivas Ölandil asuva Borgholmi linnuse ja sai selle haldajaks.
1523. aastal, kui Christian II kaotas riigipöörde tulemusel Taani trooni ning võimule tõusis Frederik I, oli Norby ainus Taani suurnik, kes jäi ustavaks eelmisele kuningale ning kaotas seetõttu enamiku oma valdustest. Ojamaal end kindlustanud Norby pidas meresõda Rootsi ja Taani vastu, kuni oli 1526. aastal sunnitud saarelt põgenema Soome lahe kaudu Moskva suurvürstiriiki. 1529. aastal astus ta Saksa-Rooma riigi valitseja Karl V teenistusse ning suri 1530 Firenze piiramisel.
Tallinna Linnaarhiiv, TLA.230.1-I.915
Taani kuninga mereväejuhtide Severin Norby, Junker Wilhelmi, Claus Holste ja Wolter van der Wechte ning Ojamaa mereväejuhi Jons Holgerssoni 8. augusti 1508 teadaanne Tallinnaga tüli lahendamise kohta kaaperdatud Rootsi aluse küsimuses.
Ürik pärineb ajast, mil Norby Läänemerel Taani laevastiku koosseisus Rootsi vastu sõdis.
Näide 1829. aasta karantiinipassist ja lisatud Öresundi tollikoja pitseriga tunnistusest. RA, EAA.2176.2.114
8. veebruaril 1805 kehtestati Taanis kuninglik karantiinimäärus. Määruse alusel andsid vastavad komisjonid Taani laevadele karantiinitunnistusi, millega tunnistati laev ning tema reisijad nakkushaigustest vabaks.
Sellega garanteeriti neile vaba liikumine nii Taani kuninga valdustes kui kokkuleppeliselt Läänemere sadamatega ka siinseil aladel.
Paldiski politsei teadaanne poiste leidmise kohta. RA, EAA.30.9.2611, l. 1
Kaks Taanimaa poissi 1876. aastal Paldiskis. Paldiski politsei teatab, et laeval «Auguste» on Tallinnast Paldiskisse sõitnud ning seal maha astunud kaks ilma passita poisikest. Pikem neist nimetab ennast Ernst Grünefeldtiks (17 aastat vana), väiksem Christian Hartmanniks (15aastane), mõlemad sündinud Riebes Jüütimaal, Taanis.
Selgus, et need poisid olid kodust pagenud vanemate teadmata. Christian oli plekksepa poeg, Ernst aga sama küla lukksepa poeg. Õpipoistena Varde’is asusid nad sealt ühele laevale ning jõudsid sellega Paldiskisse, kust nad tuvastamise järel tagasi kodumaale saadeti.
Enne 20. sajandit kaubeldi enim põllumajandussaadustega. Eesti- ja Liivimaa mõisad edendasid 19. sajandi teisel poolel jõudsalt piimandust, elavalt suheldi Taani karjakasvatajatega ning Taani kuningliku põllumajanduse ühinguga. Vastastikku õpiti üksteise tõuaretuskogemustest, osteti ja müüdi kariloomi.
Ülevaade Taani punasest piimaveisest. RA, EAA.1185.1.809
1860.–1870. aastatel toodi välismaalt Eesti mõisatesse uusi veisetõuge. Nende toel tõusis mõisate piimatoodang jõudsalt ning piimatooteid sai hakata välismaalegi eksportima.
Liivimaa üldkasuliku ja ökonoomilise sotsieteedi kirjavahetus Taani kuningliku põllumajanduse ühingu esindaja L. Friisiga sisaldab pildilis-tekstilist ülevaadet Taani punase piimaveise ning Jüütimaa hobuse kohta.
Põllumajanduskoostöö osa oli oma toodete reklaamimine. Näide Liivimaa üldkasulikule ja ökonoomilisele sotsieteedile saadetud Odense tapamaja kaunist reklaambrošüürist. RA, EAA.1185.1.762, l. 61
Viggo Madseni kiri mõisnik von zur Mühlenile 22. septembril 1904. RA, EAA.1349.1.163, l. 1
20. sajandi algul eksporditi Eesti- ning Liivimaalt Taani isegi võid. Kopenhaageni Viggo Madseni võiärilt Võisiku mõisnikule von zur Mühlenile saadetud kiri võimüügi kohta 22. septembril 1904.
Viggo Madsenil oli Kopenhaagenis viis või- ja juustuäri ning ta vajas igal nädalal 20 tonni Liivimaa võid. Võisiku mõisas tegutses kaks meiereid, sealt tellitud võiproove hindas taanlane parimaks Liivimaal. Nii soovis ta võid Võisikult iganädalaselt tellima hakata.
Pärast Eesti iseseisvumist muutus kaubavahetus laiapõhjalisemaks. Eestist Taani eksporditi tekstiilitooteid (puuvillast ja purjeriiet), puidutoodangut (laudu, vineeri), paberi-, põlevkivi- ja nahatööstuse toodangut. Taanist Eestisse imporditi mitmesuguseid keemiatooteid (värve, õlisid), masinaid, sõidu- ja veoautosid, seemneid ja taimi ning isegi jalgrattaid.
Blogipostitus põhineb Rahvusarhiivi näitusel “Dannebrog 800 — Taani lugu Eestis”. Legendi järgi said taanlased oma lipu 1219. aastal Tallinnat vallutades taevase kingitusena. Sel aastal tähistab Taani lipp Dannebrog 800. sünnipäeva. Näitus toob esile kahe väikese mereriigi ühisosa: ühendava ajaloo, tiheda diplomaatilise ja sõjalise koostöö ning kaubandus- ja kultuurisidemed.
Vaata lisaks klippe Taani vabatahtlike kompanii tegevust kajastavast 1919. aasta Taani originaalfilmist, 1938. aasta Pärnu Suursilla avamise ringvaatest ning kuninganna Margrethe II 1991. aasta Eesti visiidi dokumentaalkaadritest.