Näitus Rahvusarhiiv 100

Alates 21. augustist on Rahvusarhiivi galeriis Tallinnas avatud näitus Rahvusarhiiv 100.

Rahvusarhiivis on hoiul pea kogu meie kirjalik mälu, alates 13. sajandist kuni tänapäevani. Kokku 10 miljonit säilikut, rohkem kui 100 kilomeetril riiulipinnal. Siit  leiab Eesti riikluse kõige olulisemad dokumendid, aga ka rikkalikult allikaid oma juurte uurimiseks. Kirikuraamatutesse on talletatud olulised perekonnasündmused alates 18. sajandist, vallakohtute protokollid jutustavad 19. sajandi esivanemate tülidest ja kemplemistest. Mõni eriti õnnelik leiab meie kogust oma vanaema noorpõlvefoto või varase filmikaadri kodukülast.

Kuidas dokumendid üldse jõuavad arhiivi, kuidas neid hoitakse ja miks kõikidele dokumentidele ligi ei pääse? Mitu maja on Rahvusarhiivis ja millistes neist on olemas isedigiteerimisvõimalus? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele püüab näitus vastata.

Selle näituse jaoks on valmistatud  mõnest meie kõige erilisemast ja kõige tavalisemast, kõige vanematest ja kõige uuematest materjalidest käega katsutavad koopiad. Nii saate aimu, mida kõike arhiivis leidub. Käesolev veebinäitus aga juhatab vaataja põnevamate arhivaalide digikoopiateni.

Näitus on avatud alates 21. augustist.

Rahvusarhiivi galerii (Maneeži 2, Tallinn) on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 11 — 17.

NB! Erandkorras on näitus avatud  ka 29. augustil Muuseumiöö raames kell 18 — 23.

Kõige vanem arhivaal

Taani kuninga Erik IV 24. juuli 1240. aasta kiri kümnisekohustusest Harju-Viru ja Järva vasallidele. Pitseri ühel pool on kuninga ja teisel kolme leopardse lõvi kujutised. See on Rahvusarhiivi vanim dokument. RA, EAA.854.2.1

Rahvusarhiivi vanim dokument digiteeritud arhiiviallikate keskkonnas Saaga.

Kõige vanem eestikeelne arhivaal

Tartu raad kinnitab ihu-, haava- ja silmaarst Sigismundus Awerbachi oskust teha silmaoperatsioone. Lõuna- ja põhjaeesti segamurdes tunnistus on välja antud 26. aprillil 1589.

RA, EAA.995.1.238, l. 445–446

Kõige olulisem arhivaal

Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, rahvasuus tuntud kui Tartu rahuleping, sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas Vabadussõja ja määras kindlaks Eesti idapiiri, Nõukogude Venemaa tunnustas igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust.

Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolt andsid allkirja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige Issidor Gukovski.

RA, ERA, 957.18.4

Kõige vanemat tüüpi foto

1839. aastal tutvustati Prantsuse Teaduste Akadeemias esimest laiemalt levinud fotomenetlust — dagerrotüüpiat. Ka Rahvusarhiivi vanim foto, Georg von Stackelbergi portree, on dagerrotüüp ehk kujutis hõbetatud vaskplaadil. RA, EAA.1862.2.472, l. 3.

Loe täpsemalt Rahvusarhiivi vanimale fotole pühendatud blogiloost.