Close
Next Previous

Koidula haruraamatukogu 1983. aastal. Foto: Harry Duglas, ERM Fk 2058:93

Rahvusarhiivi ajaveeb

Tartu lood: Karlova puitvilla Tähe 11/13

Rahvusarhiivi ajaveeb

Hoone projekt 1903. aastast. RA, EAA.330.1.1495, l. 113. Tartu projektide andmebaasis: https://bit.ly/2DbSL40

Kahekorruselise Tähe 11 villa ehituse tellis 1903. aastal Liepājast pärit fotograaf Heinrich Riedel. 1897. aastal oli ta siin abiellunud kohaliku tütarlapse Olga Natalia Margaretha Koiduga, kelle järgi hoone ristiti Villa Margarethaks.

1911. aastal kinnistati krunt koos seal asuvate hoonetega Valgas elava Ida Redlichi nimele, kes üüris kortereid välja, ning ka edaspidi jäi hoone pigem üürimajaks.

Rahvusarhiivi ajaveeb

Julius Kuperjanovi kirstu väljatoomine partisanide Tähe tänava kodust Vanemuise teatrisse viimiseks. 06.02.1919. RA, EFA.59.A.308.56

1919. aasta jaanuaris, kui Rahvavägi punastelt Tartu tagasi võttis, asus maja ühte korterisse Kuperjanovi partisanide 1. rood. Alice Kuperjanov mäletab, et just Villa Margaretha katusel lehvis esimest korda partisanide lahingulipp, mille oli joonistanud üks Johansoni-nimeline vabatahtlik.

Veidi hiljem, 6. veebruaril, saadeti majast viimsele teekonnale Paju lahingus langenud sõjamehe Julius Kuperjanovi põrm.

Rahvusarhiivi ajaveeb

Partisanide pataljoni ülem Julius Kuperjanov puusärgis. Foto: J. Niilus. RA, EFA.107.3.4867

Rahvusarhiivi ajaveeb

Hoone fassaad 1903. aasta projektil. RA, EAA.330.1.1495, l. 113

Hoone on üks Tartu silmapaistvamaid historitsistlikke puitelamuid. Esmalt ehitati hoone Tähe ja Väike-Tähe nurgale jääv osa (end Tähe 35, nüüd 11). 1903. aastal valminud projektil on näha rikkalikult liigendatud torni, verandat ja vahvärkimitatsiooni, välisukse eeskoda ilmestab kaarjas tugi. Akende ja peaukse kohal asuvad merekarbimotiiviga viilud, aknaid kaunistavad meistritööna valminud eenduvad raamid.

Majas oli kaks esinduslikku korterit: kummalgi korrusel üks viie toa ja verandaga eluase. Hiljem telliti linnaarhitektilt Anatoli Podtšekajevilt juurdeehitise projekt (Tähe 37, nüüd 13). Tänavaäärne kohvikuga juurdeehitis ja hoovipoolne kuuride tiib valmisid aastail 1923–1925.

Rahvusarhiivi ajaveeb

Koidula haruraamatukogu 1983. aastal. Foto: Harry Duglas, ERM Fk 2058:93

1930. aastatel tegutsesid majas nii Evald Haraka pagari- ja kondiitriäri, kui ka dr A. Lenzneri kabinet, kust sai nõu naha-, põie- ja suguhaiguste korral. Vabu kortereid üüriti õpilastele ja teistele soovijatele. Teise maailmasõja algul möllanud tulekahjust pääses villa tänu tulemüürile.

Nõukogude ajal jagati maja väikesteks korteriteks ja esimesele korrusele seati sisse Koidula haruraamatukogu.

Rahvusarhiivi ajaveeb

Maja restaureeriti eeskujulikult aastail 2004–2008. Endisest elamust sai Villa Margaretha nime all tegutsev 17 numbritoaga väikehotell, kus üks numbrituba kannab Alice Kuperjanovi auks Alice’i nime.

Villa Margaretha 2007. aastal. EAM Fk 12494, Eesti Arhitektuurimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2638687)
Villa Margaretha 1983. aastal. Foto: Harry Duglas, ERM Fk 2058:93

Rahvusarhiivi ajaveeb

Villa Margaretha 2018. aastal

Villa Margaretha lugu põhineb Rahvusarhiivi plakatinäitusel „Tartu lood: hooned ja inimesed”. See on teine neljast eri hoonetele pühendatud postitusest. Iga loo juures on vaadeldav hoone originaalprojekt, mis on asendamatu infoallikas hoone ajaloo taastamisel.

Paljude hoonete projektid on tallel Rahvusarhiivi kogudes. Ajavahemikus 1871–1918 Tartu linnavalitsuse poolt kinnitatud ehitiste projektid on koondatud Rahvusarhiivi Tartu projektide andmebaasi (http://www.ra.ee/apps/hooned/ ). Sealt võib leida nii huvipakkuva hoone lühikirjelduse kui ka digipildi projektist.

Rahvusarhiivi ajaveeb