Lepiku tänav sai nime kinnistute algse omaniku ärimees Hendrik Leppiku järgi. Tänava hoonestus valmis tervikliku üürimajade ansamblina, mille projekt telliti arhitekt Fromhold Kangrolt.
Lepiku 9 hoone valmis 1911. aastal juugendelementidega historitsistliku üürimajana ning oli mõeldud eeskätt tudengitele ja teistele õppuritele.
Arhitekt Fromhold Kangro projekt Lepiku 9 hoonele. 1910. RA, EAA.2623.1.150, l. 14. Tartu projektide andmebaasis: https://bit.ly/2OjrayW
Esindusliku puitelamu kummalgi korrusel asus kaks 7-toalist korterit, ühiskasutuses söögitoale ja köögile lisandusid eraldi üüritoad. Väärika peasissekäigu kohal asetseb püstjas kolmnurkviil ning selle ees laiub poolkaarne trepp, akende ümbrislauad on kaunistatud nappide juugendlike ornamentidega.
Pallase kõrgema kunstikooli lõpetajad 1936. aastal. Vasakult paremale Richard Sagrits, Karl Pärsimägi, Ellinor Aiki, Johannes Võerahansu. RA, EAA.2111.1.13909.1
Teises maailmasõjas jäi Lepiku tänav imekombel terveks. Lepiku 9 aias oli küll mürsukraater, mille majaelanikud sõja järel tasandasid.
1944. aastal hakkas Pallase alusel loodud Tartu Riiklik Kunstiinstituut kasutama osa Lepiku 9 majast oma tudengite ühiselamuna. Siin elasid kunstnikud Ülo Sooster, Heldur Viires, Johannes Võerahansu, Lagle Israel jpt.
Vaade Lepiku 9 maja aknast Emajõe poole. Johannes Võerahansu. Sula, 1956. TKM TR 4710 M 815, Tartu Kunstimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1544149
Pallaslane Vilma Tugi elas majas alates 1945. aastast ning on sõjajärgseid aastaid meenutanud nii:
Vargusi ei olnud. Loengusse minnes jätsime uksed lahti. Hari ukse ette, et tuul lahti ei lööks. Midagi hinnalist meil korteris polnudki – täikalt toodud riideid kanti neil aastatel. Mürtsu sai ikka tehtud, aga joomist, kaklemist ei olnud, mõni üksik suitsetas.
Kunstnik Heldur Viires raamib oma töid näitusele esitamiseks. Aprill 1959. Foto: O. Tuulik. RA, EFA.251.0.31490
Kunstnik Heldur Viires asus ühiselamusse 1945. aasta sügisel, elades esmalt koos Ülo Soosteriga kuue ruutmeetri suuruses sahvris. 1949. aastal arreteeriti nõukogude võimule allumatuse pärast majas elanud kunstitudengid Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Lembit Saarts, hiljem ka Viires. Nad kõik saadeti nõukogude vangilaagritesse sunnitööle.
Viires kirjeldas elu Lepikus nii:
Minu jaoks oli Lepiku viimane maja nagu Pariisi mesipuu (La Ruch – mesipuu, Pariisis algselt veinipaviljoniks tehtud ehitis, milles hiljem elasid kärjekujulistes ruumides kunstnikud). 1947 elasin juba koos naisega teises ühikas, kus polnud üldse rahul. 1947 a sügisel õnnestus saada tuba Lepiku 9 kolmandal korrusel! Elasime seal 47–49. Minu kõrvaltoas elas Hille Viidas, elukutseline „Pallase“ modell. Tema hoidis alles kõik minu joonistused ja maalid, peitis need suurde kirstu ja Vorkutast tagasi tulles andis need mulle üle.
Lepiku 9 maja 1980. aastatel. Foto: Harry Duglas, ERM Fk 2018:2
Lepiku 9 hoone 2018. aastal
Hoone renoveeriti aastatel 2003–2014 asjatundlikult ja hoolega. Tunnustusena pälvis eramu 2013. aastal Eesti kaunite kodude konkursil muinsuskaitse eripreemia.
Lepiku 9 lugu põhineb Rahvusarhiivi plakatinäitusel „Tartu lood: hooned ja inimesed”. See on viimane neljast eri hoonetele pühendatud postitusest. Iga loo juures on vaadeldav hoone originaalprojekt, mis on asendamatu infoallikas hoone ajaloo taastamisel.
Paljude hoonete projektid on tallel Rahvusarhiivi kogudes. Ajavahemikus 1871–1918 Tartu linnavalitsuse poolt kinnitatud ehitiste projektid on koondatud Rahvusarhiivi Tartu projektide andmebaasi (http://www.ra.ee/apps/hooned/ ). Sealt võib leida nii huvipakkuva hoone lühikirjelduse kui ka digipildi projektist.