Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusringhääling 90. Kas viimane vabade kunstide seas?

Paavo Annus, Rahvusarhiivi filmiarhiivi arhivaar

Maailma esimene rahvuslik ringhääling BBC asutati 1922. a. Inglismaal. Juba paari aasta pärast kõlas eetris esimene eestikeelne katsesaade Haapsalust. Võttis veel mõni aasta, kui Raadio Ringhääling alustas regulaarsete saadetega Eestis. Päev enne võis ajalehe Teataja esiküljelt lugeda: “Jaama avamine on laupäeva õhtul k. 7 ajal. Kõned ja ettekanded antakse traaditeel Pikal uulitsal asuvast “stuudiost” Koplis asuvasse jaama, kust nad ilmaruumi läkitatakse”. 18. detsembril möödub saadete algusest 90 aastat.

Teise maailmasõja järel levis eestikeelne raadio praktiliselt üle kogu maailma. Saateid edastanud toimetused ja kuulajaskond paiknesid sageli teineteisel pool ideoloogilist rindejoont. 1940ndate lõpus alustanud Vatikani Raadio eestikeelsetele saadetele lisandus 1950. aastate alguses Ameerika Hääl ning paar aastakümmet hiljem Vaba Euroopa. 1980ndate algusest edastasid saateid vähemalt kolm Rootsi siirdunud eestlaste lähiraadiot. Kord kuus kõlas Rootsi riigiraadio eetris eestikeelne saade Silmapiir. Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa vahendasid infot sündmuste kohta mitte üksnes kodueestlastele, vaid said aegamööda elavaks kanaliks ka väliseesti kuulajale üle terve maailma.

Teise maailmasõja järel kasvas auditoorium ja raadio kogus populaarsust. Uudiste saated said tähtsaks ja raadio kuulamine muutus üleüldiseks. 1950. aastatel algas raadio kuldaeg, mil puudus veel võistleja televisiooni näol. Teoreetikud tõstsid esile raadio fenomeni kahetist rolli. Informatsiooni vahendamise kõrval avastati, et raadiol on võime luua ka midagi täiesti uut, ainult raadiole ainuomast ehk radiofoonilist kunsti.

Helilooja või raadiole kirjutav autor pidi arvestama, et tema ainus väljendusvahend on vaid kõrvale kuuldav heli. Veelgi enam, esineja poolt väljaöeldud fraas või selle poolt tekitatud kõla võis väljendada midagi palju enamat. Muu võis jätta kuulaja ettekujutusvõime hoolde. On näiteid, kus ühest ja samast teosest loodud kuuldemäng oli isegi paremini õnnestunud, kui sama teose põhjal lavale toodud näidend.

Radiofoonilise kunsti ja selle levinuma vormi kuuldemängu edenemiseks olid kõige paremad võimalused siiski kodumaal. Peale andekate näitlejate vajas kuuldepildi loomine hulga kvaliteetset tehnilist tuge. Pitsitava ideoloogilise surve kiuste valmisid kuuldemängud Eesti Raadios, mille väärtust pole aeg kahandanud.

Villem Raam. Foto: Karl Laane. efa0001_000_0000000_199270_ft

Villem Raam. Foto: Karl Laane

Valdo Pant. Foto: Kaljo Raud

Valdo Pant. Foto: Kaljo Raud

Tähelepanelik kuulaja võib radiofoonilise kunsti märke tunda ära nii kommentaari või siis reportaaži vormis. Mõnikord mängis tähtsat osa aga hoopis juhus. Kui palju sisaldas neid elemente Eesti Raadio saate jaoks salvestatud Valdo Pandi ja arhitektuuriajaloolase Villem Raami ühine külaskäik Padise kloostri võlvide alla külmal jaanuari hommikul 1958, jäägu seekord kuulaja otsustada!

Õnnitlused Rahvusringhäälingule ja emakeelse raadio tegijaile kõikjal maailmas tähtsa juubeli puhul!



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi