Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames on käivitunud dokumendipärandi digiteerimise projekt „Vaba rahvas vabal maal (1920 – 1940)“, mis toob arhiivikasutaja töölauale kauaoodatud talundi- ja maalehed.
Ajalooline taust
Aastatel 1918–1940 korraldati Eesti vabariigis neli põllumajandusloendust (1919., 1925., 1929. ja 1939. aastal). Põllumajandusloenduse tegelik teostaja, andmete töötleja ja kirjastaja oli Riigi Statistika Keskbüroo. Loendamisele kuulusid kõik maaüksused valdades ning kõik talundid valdades ja linna halduspiirides. 1940. aastal jõudis trükis ilmuda statistiline kogumik, mis koondab viimase loenduse lõppandmed talundite arvu, rahvastiku, maapidamise, maakasutuse jms kohta. Väljaandega saab tutvuda Digaris, https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/17608
Põllumajandusloendused arhiiviallikana
Riigi Statistika Keskbüroo arhiiv (ERA.1831) jõudis Riigiarhiivi Tallinnasse 1960ndate alguses. Põllumajandusbüroo allarhiivis on hoiul põllumajandusloenduste algmaterjalid. Neist viimase, 1939. aasta loenduse talundi- ja maalehed on peaaegu täielikult säilinud, kaetud on kõik Eesti maakonnad ja vallad. Seega on tegemist ühega vähestest terviklikult säilinud loendusandmetest Eesti territooriumil enne II maailmasõda.
Talundi- ja maalehed on omavahel sisuliselt seotud ja teineteist täiendavad ning sisaldavad rikkalikku andmestikku: talundi suurus, maakasutus, põllu- ja aiakultuurid, hooned, põllutööriistad, loomad, talu rahvastik. Iga talundi (suurem kui 1 ha) kohta on koostatud omaette talundi- ja maaleht.
Talundilehtede vastu on läbi aegade olnud suur uurijahuvi. Siit leiab huvitavaid andmeid terve talumajapidamise kohta alates talundipidajast või omanikust ja talu suurusest ning lõpetades talus elanud inimeste ja suvetöölistega. Õnnelikul kombel jõudis 1939. aasta juunikuus läbiviidud põlumajandusloendus veel vahetult enne suurt hävingut salvestada Eesti talumajanduse kõrghetke.
Kodu- ja pereloo uurimise kõrval on talundilehest kujunenud ka arvestatav allikas õiguste tõendamisel. Nii oli see omandireformi ajal 1990ndatel, mil talundilehest kujunes kinnistusameti arhiivi kõrval sekundaarne omandiõiguslik allikas. Samuti on Eesti Vabariigi sünnijärgse kodakondsuse tõendamisel talundilehel täita tähtis roll, kuna leidub piirkondi, mille puhul teisi elanike arvestuse allikaid ei ole säilinud. Siinkohal võib esile tuua suure Senno valla, kus puudub n-ö vallaarhiiv ning perekirjad on arvatavasti hoiule toimetatud Venemaale Pihkva arhiivi. Seega saabki näiteks Viski külas Severnõi talus elanud Romašini pere elamist Eestis enne 1940. aastat tõendada talundilehele kirjapandu alusel. Näeme, et 83-aastane Nikolai Romašin elas talus ühes oma poegade Ivani, Jakovi ja surnud poja naise Maria ning nende peredega. Samuti saame teada, et perepea oli lesk, iseseisvalt talu pidanud juba 50 aastat ning ilma koolihariduseta.
ERA.1831.1.3789, Severnõi leht 4
Nagu arhiivis ikka kipub olema, ei ole andmestik ka siin ühtlane. Lehti täideti suuliste ütluste alusel ning loendajad suhtusid oma kohustusse erinevalt. Mõnes vallas on kirjas inimeste täisnimed ja vanused, mõnel pool ainult eesnimi koos vanusega, kuid leidub ka jaoskondi, kus elanikke nimeliselt üles ei tähendatud, vaid märgiti üldnimed, nagu peremees, perenaine, poeg, karjane jne.
Pärast taasiseseisvumist on suuremat tähelepanu pälvinud vanad taluhooned. Nende arvelevõtmiseks või renoveerimistoetuse taotlemiseks on talundileht pahatihti ainus võimalus. Kuid siinkohal tuleb silmas pidada, et lehelt ei pruugi saada üksikasjalikumat teavet kõigi hoonete kohta, loenduse juhend nägi ette kuni 10-aastaste hoonete täpsema kirjeldamise, nagu võib lugeda Pärsamaa vallas Linnaka külas asunud Vahtra talu hoonete kohta:
ERA.1831.1.3669, Vahtra leht 3
Õnneks leidub palju näiteid ka sellest, kus loendajad on töö põhjalikumalt ette võtnud ning täitnud kõik lahtrid ka vanemate hoonete puhul.
Digiteerimisprojekti eesmärk
Digiteerimine avardab ja lihtsustab suurel määral kogude kasutamist ja kättesaadavust. Kavas on digiteerida kõik 1939. aasta loenduse talundi- ja maalehed ning seejärel luua nende alusel andmebaas. Fondi ERA.1831 talundilehtede kasutamine ei ole praegu lihtne, AISi nimistus on omavalitsused jagatud loendusjaoskondadeks ning selle infoga säiliku pealkiri piirdubki. Näiteks kui Petseri vallas oli 14 jaoskonda, siis kuidas leida õige piirkond või küla, millest talu otsima hakata? Seega pole uurijal võimalik iseseisvalt õiget säilikut välja valida ning otsimine eeldab paratamatult arhivaari sekkumist ja käsitööd. Kuna teema pakub laialdast huvi ning allikas on eestikeelne ja lihtsalt loetav, on tõenäoliselt mõttekas käivitada ühisloomeprojekt ning anda vabatahtlikele võimalus digiteeritud allikate andmestikku indekseerida. Talundite andmed moodustavad omakorda seose Rahvusarhiivi kinnistute andmebaasiga. Eraldi väärib esiletõstmist ka talundi rahvastik ehk talus elavad ja hooajaliselt töötavad inimesed. Kuna 1939. aastal elas maapiirkondades ligikaudu 2/3 rahvastikust, siis võimaldab isikute andmebaasi kandmine täiendada oluliselt Rahvusarhiivi teatmestut ning täita meie kasutajate ootusi arhiivist mugavalt isikuinfot leida.
Lõpetuseks ei saa rõhutamata jätta, et digiteerimise üks põhieesmärke on tagatiskoopia loomine. Antud allika puhul on see suisa eluliselt oluline, kuna formularid on täidetud hariliku pliiatsiga ning tekst on ajas kustuv.
