Tartu kultuuriaasta aeg sai ümber, aga hulk talviseid pidusid ja ettevõtmisi on alles ees.Tamara Miljutina on kirjutanud: Tartus armastati pidupäevi ja osati pidutseda. Novembri lõpul algas luterlastel jõulueelne advendiaeg. Pühapäeviti läksid inimesed õhtul üles Toomemäele kirikuvaremete juurde ja kuulasid koraale, mida esitasid varemetesse peitunud üliõpilased.Pühi tähistasid üheaegselt nii õigeusklikud kui luterlased. 24. detsembril süüdati kuused kõikides kodudes. Jõulud olid tõelised lastepühad. Uusaasta oli täiskasvanute püha, ilmalik püha – balli, peoõhtute, saanisõitudega.¹

Ja nii ongi kohe-kohe uksele koputamas jõulutaat, on andmisrõõmu ja üllatuste aeg. Vaatame, kuidas nägid välja jõulud Tartu kodudes ja mismoodi võeti vastu näärivana lasteaialaste poolt.

Tänapäeval oleme harjunud Tartu keskpunkti ja kuuske nägema otse Raekoja platsi keskel. Lehte Hainsalu on öelnud Tartu Raekoja platsi jõulupuu kohta oma raamatus „Dixi. Valitud publitsistikat“ nii: Jõulukuusk Raeplatsil on tänavu eriti uhke – lausa maani ja alt kahar nagu rannanaise kurrutatud rahvarõivaundruk, kus varjus tosin last peitust mängimas. Ta seisab harjumata koha peal, kesk väljakut, see jääb meelde kauemaks.² Varem oli kuuse asukoht päris raekoja hoone ees.

Jõulud on tänapäeval aastas pea ainus kord, kui kirikud on rahvast puupüsti täis. Mats Traat on kirjeldanud jõuluõhtut Tartus nõnda: Niisiis: helisevad Peetri, Jaani kellad. Jumalaemale on Tartus pühitsetud kaks kirikut, luterlik Maarja ja õigeusklik Maria Taevamineku kirik, nemadki helistavad oma kelli. Ja katoliku kirik muidugi ka. Siis veel Jüri seal Ülejõel. Ning Aleksander Nevski kirik äärelinnas, kõige uuem ja Karlova linnaosale kõige lähemal.³

Jõulupühadega koos algab koolilastel vaheaeg, mil saab lume olemasolul ette võtta suusaretki, uisutada Raekoja platsi või lauluväljaku liuväljal, või lasta hõisates Kassitoome nõlvast kelguga tuhatnelja alla.

Tartu vanim uisuväli oli muidugi Emajõe jääl. Oivalise kirjelduse 1820. aastate uisuväljatraditsioonidest on kirja pannud Dr. Schultz-Bertram: Ilusa talveilmaga kogunes siia terve Tartu elegantne seltskond ja noorte daamidega käituti nagu  b a l l i l. Kavaler kihutas tühja tõukekelguga kohale; värviline särp, võib-olla õrna käe poolt talle tikitud, ja tressidega kaunistatud kasukkuub andsid talle rüütelliku välimuse – nii lähenes ta daamide seltskonnale, palus nende hulgast ühte endaga kaasa, lubas muretsevale emale või tädile, et sõidab aeglaselt, ja kihutas loomulikult välkkiiresti oma magusa lastiga minema. – Daamid olid muidugi nii lõbusad kui vähegi võimalik, nad kandsid vastuolulistes värvides rõivaid, nende rohelised kübaraloorid lehvisid nagu laevavimplid ja kui tuul puhus sõitjale näkku, puhkes daam alati hirmsasti itsitama, pimestatud kavaleril aga hakkas taevalikest aroomidest ja taevalikust lähedusest tulipalav. Oh Jumal, ainult atmosfääri! hüüatas kunagi üks armunu, istus oma lemmiku kõrvale, kes tukkus lehtlas, tiirutas siis daami ümber ringi – ning nuusutas! Daamidel olid jalas värvilised karvasaapakesed (ballile mindi punaste safiankingadega) ning nende käekesed peitusid tohututes karumuhvides; sest tšintšiljat tollal veel ei tuntud. Ning elegantne kavaler, tervisest lõkendav nägu neiu kõrva juures, sosistas igasuguseid õrnu sõnu, kuid seda väga vargsi, sest ümber kelgu tiirles terve parv tudengeid, kes olid armukadedusest otsekui tiivad saanud ning kes tüütult kuulatasid ja jälgisid ega lasknud end maha raputada; tõukekelk sarnanes liinilaevaga, mida ümbritsevad kerged aurupaadid.⁴

Uisuvälju oli Tartus mujalgi – tiigikesel Saksa Käsitööliste Seltsi aias (praegune Vanemuise park), botaanikaaia tiigil, aga ka kinnikülmunud Raadi järv sobis uhkete poognate jääle vedamiseks.

Kui jõulud on kodused pühad, siis vana aastat ära saata sära, glamuuri ja pillerkaariga on igati kohane uhkel ballil Vanemuises. Vana hea Dr. Schultz-Bertram on siinkohal abiks sõnadega edasi andma seda toredust ajal, mil fotosilm ja filmikaamera Tartu pidusid veel ei jäävustanud: Ballimaja oli hiilgavalt valgustatud. Tänaval imetles lihtrahvas kuut suitsevat ja särisevat õlipanni, kust kumas sünget punast valgust ja tõusis musti suitsupilvi. Trepikoja kolmel aknal seisid kõrged puutrianglid rasvaküünaldega plekkalustel. Tänavapoisid loendasid: „Üksteist igal aknal. Täis mäng!“ Ballisaalis aga põles kaks tosinat ilusat munakollast vahaküünalt. Neile olid Liivimaa värvide kohaselt punarohelised-valged spiraalid joonistatud. Leiti, et kõik on oivaline! Linnamuusikud – kaks oboed, kaks klarnetit ja üks fagott – olid pöörases ärevuses. Lisaks oli pauside tarvis kohale kutsutud kuulsat trompete marine’i mängiv kunstnik, kes teel Peterburi peatus Tartus. See oli  kontserdiga ball!⁵

Nii oli see üle-eelmisel sajandil. Eelmise sajandi Tartu vana-aasta ballidele saame juba ise pilku heita:

Et head uut Raamatu Aastat soovida, on igati kohane vaadata, kuidas tähistati toreda balliga Tartus raamatuaastat 1935. aastal. Viie-ballid olid Tartus traditsiooniks juba aastaid ja põnev nimetus tuli klubisse koondunud viie kunstiala – näitekunsti, muusika, ajakirjanduse, kujutava kunsti ja kirjanduse – esindajate järgi.⁶

Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi organiseeritud raamatuaasta Viie ball Vanemuise teatris, 1935. EFA.4.f.7131

1. Tamara Miljutina. Inimesed minu elus. Tallinna 2010, lk 49–50, https://teele.luts.ee/index.php/node/4043 ↩︎
2. Lehte Hainsalu. Dixi. Valitud publitsistikat. Tallinn 2007, lk 313, https://teele.luts.ee/index.php/node/2672 ↩︎
3. Mats Traat. Sarviku armastus. Tallinn 2007, lk 342, https://teele.luts.ee/node/5163 ↩︎
4. Georg Julius von Schultz-Bertram. Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi. Loomingu raamatukogu 17/1999, Tallinn, lk 38–39, https://teele.luts.ee/node/4878 ↩︎
5. Georg Julius von Schultz-Bertram. Kolm Tartu balli. Tallinn 1990, lk 43, https://teele.luts.ee/index.php/node/7456 ↩︎
6. Tartu kunstiklubi uudised. Tartu „Viie-ball” ja „R. A.-ball” liitusid. Balli aupatrooniks Tartu linna esimene kodanik kindral A. Tõnisson. Ball filmitakse Eesti Kultuurfilmi poolt. Huvitav shurnaalleht, nr 42, 25.10.1935, https://dea.digar.ee/?a=d&d=filmjaelu19351025.2.22&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA————- ↩︎

Kauneid jõulupühi ja edukat uut aastat!