23. veebruaril 2016. aastal andis Zoege von Manteuffeli perekonna esindaja Monika Hella Alexandra Zoege von Manteuffel Rahvusarhiivile üle märkimisväärse koguse perekonnarhiivi dokumente. Üleantud dokumentide hulgas oli 36 pärgamentürikut 15.–17. sajandist, paberürikuid, perekonnaliikmete isiklikke dokumente ja kirjavahetust. Väärtuslikku täiendust pakuvad Määri mõisa ajaloole selle omandiõigust ja majandamist valgustavad dokumendid ja nende koopiad alates 1494. aastast.
Von Manteuffeli perekonnaarhiivi materjalide üleandmine Rahvusarhiivile. Foto: Helina Tamman
Perekond Zöge von Manteuffeli perekonnaarhiivi rajas Hermann Gustav Zoege von Manteuffel (04.10.1826 Küti mõis – 25.11.1899 Määri mõis). Ta jäi varakult orvuks ning kasvas üles onu Carl Magnus Zoege von Manteuffeli peres. 1845. aastal sai Hermannist Määri mõisa omanik. Mõisa majandamise kõrval oli ta järjepanu ametis Virumaa kreisikohtus, Maa-Virumaa adrakohtus ning Viru-Järva meeskohtus. 1862. aastal valiti ta Johann Diedrichsteini Vinni asutuse kuratooriumi juhatajaks (eestseisjaks), 1881. aastal Eestimaa matriklikomisjoni liikmeks ja hiljem selle asepresidendiks.
Suguvõsa ajalugu uurima innustas Hermannit onu. Uurimistulemused talletas ta koos kaasautor Eugen von Nottbeckiga 1894. aastal Tallinnas ilmunud raamatus Geschichte der Familie Zöge von Manteuffel ehstländischer Linie. Uurimise käigus kogus ta perekonna ajalugu kajastavaid ürikud ja muid dokumente. Pärast Hermanni surma jäi perekonna arhiiv tema juristist poja Günther Zoege von Manteuffeli (25.12.1850 Määri mõis – 06.08.1923 Dresden) valdusse. 1918. aasta novembris, pärast saksa okupatsiooni lõppu lahkus ta Eestist, võttes kaasa ka arhiivi. Edasi pärandus arhiiv tema pojale, kunstiajaloolasele Kurt Nikolai Zoege von Manteuffelile (08.08.1881 Tallinn – 10.01.1941 Konitz) ning viimaselt samuti kunstiajaloolasest pojale Klaus Zoege von Manteuffelile (06.05.1926 Dresden – 03.06.2009 Stuttgart). Lõpuks jõudis arhiiv Klausi tütre Monika valdusse, tänu kellele see nüüd pea sada aastat hiljem jälle Eestisse tagasi jõudis.
Rahvusarhiivi konservaator Eve Keedus pärgamentürikud karpi asetamas. Foto: Jaan Lehtaru
Üleantud pärgamentürikud puhastati, niisutati alkoholilahusega, kuivatati ja sirutati viltide vahel kerges pressis või fikseerituna raamil. Kõigile pärgamentidele valmistati arhiivipüsivast paberist ümbris ning asetati arhiivilainepapist karpidesse. Pitserid eemaldati nahast või tekstiilist kotikestest, puhastati ning vajadusel parandati. Kotikesed lisati karpi.
Foto: Jaan Lehtaru
Tähelepanuväärsematest Zoege von Manteuffeli perekonnaarhiivi dokumentidest on kokku pandud ka näitus, mis avatakse 11. mail kell 17 Rahvusarhiivi peahoones Noora (Nooruse 3, Tartu). Näituse avamisel räägib pärgamentidest pikemalt arhivaar Lea Teedema.
Edaspidi on näitust võimalik vaadata Nooras E–R 9–19. Näituse külastamine on tasuta!