Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Vaba riigi tulek

Sel aastal täitus 30 aastat taasiseseisvumisest, rändasime sel puhul Rahvusarhiivi Instagramikontol valitud ajastuampsudega kolm aastakümmet tagasi, meenutamaks kust me tuleme.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimene istung pärast⁠ suvepuhkust, kui kõik on alles ees… nädala pärast muudavad nad ajalugu.⁠ ? Erik Prozes; 12.08.1991⁠⁠ Vasakul Jüri Raidla, teises reas Krista Kilvet.⁠
  • Mihhail Gorbatšov külastamas tootmiskoondist Marat⁠.⁠ Vestlemas ettevõtte töötajaga.

1985 aastal Nõukogude riigipeaks valitud Mihhail Gorbatšov külastas 1987 aastal koos abikaasa Raissa Gorbatšovaga Eestit. Nõukogude Liidu reformija, perestroika ja glasnosti algataja Mihhail Gorbatšov uskus, et kui inimestele antakse valikuvabadus, siis nad valivad kommunismi.⁠

  • Molotov-Ribbentropi pakti 49. aastapäevale pühendatud miitingust osavõtjad liiguvad Hirvepargist Linnahalli Rahvarinde koosolekule "Stalini poliitika ja Eesti". Foto: Tiit Veermäe, 23.08.1988⁠

Gorbatšovi glasnost ehk avalikustamine ja salastatuse vähendamine tõi kaasa sõnavabaduse suurenemise, mis andis inimestele hääle. Seda me kasutasime.⁠

  • Rahvarohke Vanalinna päevade avamine Raekoja platsil. Foto: Isi Trapido, 01.06.1988

1988 aasta Vanalinna Päevadel toimus nii mõndagi- muuhulgas ka veheldi ja peeti maha esimesed sinimustvalged öölaulupeod, mis tekitasid nõukogude võimu kohalikes esindajates paanikat ja leidsid kordamist mõned kuud hiljem veel suuremalt.

  • Eesti Õpilasmaleva Paide piirkonna Seidla rühm Seidla mõisas. Foto: Olev Kenk, 1987⁠

Noored tuleviku tegijad veetsid suve malevates, ajahüpe õpilasmalevate eluolusse 34 aasta taha⁠.⁠

  • Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino tutvub Türi-Alliku kauplusega. Kaupa on! Foto: A. Luhasalu, 1987

Praeguses kaubakülluses tuleb harva meelde, millised olid poodlemise tingimused siis…

  • NSV Liidu Relvajõudude delegatsioon saabumas läbirääkimistele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungjärgule. Foto: Endel Tarkpea, 14.01.1991

Taasiseseisvumise aasta algas ärevalt. NSV Liidu keskvõim otsustas Balti riikides oma mõju taastamiseks relvajõudu kasutada, mis tõi Leedus ja Lätis kaasa inimohvrid. Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsini välkvisiit Eestisse päädis Balti riikide ja Venemaa ühisavaldusega vastastikuse suveräänsuse tunnustamisest. Turvatundeks sellest aga ei piisanud.

  • 1. märtsil alustas tööd Eesti Politsei. Liikluspolitsei Raekoja platsil. Foto: Tiit Veermäe, 01.03.1991⁠

1. märtsil 1991 alustas senise miilitsa asemel tööd politsei. 3. märtsil 1991 korraldas aga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Nõukogude Armee valvsa pilgu all referendumi küsimusega “Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?”. 77,83% osalenuist vastas jaatavalt.

  • Poliitiline streik Eesti Kontserdis. Foto: Peeter Langovits, 21.08.1991⁠

Igaühe panus luges! Putš, mille algatajate eesmärgiks oli muuhulgas Nõukogude Liidu terviklikkuse säilitamine ning Gorbatšovi perestroikapoliitika lõpetamine, ⁠ebaõnnestus. Eesti iseseisvus taastati 20. augusti hilisõhtul.

  • Lenini kuju Lenini puiesteel (tänane Rävala puiestee). Ettevalmistused käivad! Foto: Harald Leppikson, 23.08.1991

Ühe ajastu lõpp! Kolmandal päeval pärast iseseisvuse taastamist seisis Lenini kuju viimast päeva omanimelisel puiesteel. 1968 aastal valminud EKP Keskkomitee hoone oli muuhulgas mõeldud taustaks 1950 aastal püstitatud kujule⁠.

  • Välisminister Lennart Meri pressikonverents. Foto: Peeter Langovits, 24.08.1991⁠

Poliitilise maastiku muudatused ning väikeriigi iseseisvuse taastamine pälvis suurt huvi ka maailmamastaabis. Väike Island oli esimene riik, kes 22.08.1991 Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tunnustas! Tänutäheks nimetati Välisministeeriumi esine väljak 1998. a. augustis Islandi väljakuks ning ministeeriumi aadressiks sai Islandi väljak 1. Sõbrad olime Islandiga juba enne ja jäime selleks ka pärast!⁠

  • Ameerika Ühendriikide president George Bush annab Valges majas Ernst Jaaksonile üle Eesti Vabariigi suursaadiku volitused. Töö jätkub. Foto: 25.11.1991⁠

Ernst Jaakson (1905-1998) oli Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbol, kes töötas Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat! Paljuski just tema ja teiste Balti diplomaatide koostööle ei tunnustanud USA valitsus Balti riikide annekteerimist kuni nende iseseisvuse taastamiseni! Nõukogude okupatsiooni ajal kasutasid aga paljud väliseestlased isikutunnistusena ja reisimiseks nn Jaaksoni passe, mille organiseerimist korraldas peamiselt New Yorgi peakonsulaat, kus aastatel 1965-1991 oli peakonsuliks saadiku ülesannetes Ernst Jaakson.⁠

  • Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Edgar Savisaar saabumas tagasi Moskvast, peale Eesti iseseisvumise tunnustamist Nõukogude Liidu poolt. Pidulik vastuvõtt Tallinna Lennujaamas. Harald Leppikson, 06.09.1991⁠

NSV Liidu Riiginõukogu tunnustas Eesti iseseisvumist 6. septembril 1991, paar kuud enne Nõukogude Liidu täielikku lagunemist. Esimene lääneriigi valitsusjuht külastas Eestit novembris 1991.

  • Rootsi saatkonna avamine Endal tn 4. Sildi asetab seinale Eesti välisminister Lennart Meri. Foto: Tiit Veermäe, 29.08.1991

Uued algused! ⁠1991. aastal taastasid diplomaatilised suhted või tunnustasid Eesti Vabariiki 117 riiki. Lisaks suhetele vajasid taastamist ja sisseseadmist ka saatkondade hooned.

  • Kauplus "Kiiev" - talongid vardas. Foto: Erik Prozes, 20.01.1992⁠

Talongimajandusest ei pääsenud ka iseseisev Eesti! Valitsuse 9. jaanuari istungi otsuse kohaselt hakati alates 11. jaanuarist 1992 müüma leiba talongide alusel. 23. jaanuaril kukkus valitsus.

  • Rahareform. On mida valvata!⁠ Foto: Harald Leppikson, 1992

1992. aasta juunis tuli taas kasutusele Eesti kroon. Kolme päeva jooksul, 20. – 22. juuni, vahetati rublad kroonide vastu, millest sai edaspidi ainus seaduslik maksevahend.

  • Valmistume väärikaks vastuvõtuks!⁠ Gustav II Adolfi kuju Ars Monumentaali töökojas. Foto: Tiit Veermäe, 03.1992⁠

Taasiseseisvunud eestlaste argiellu tõid meeldivat elevust kuninglikud visiidid. 1992. aastal toimus neid koguni kaks.

  • Humanitaarabi Norrast. Foto: I. Kivimäe, 06.1994⁠

Iseseisvuse taastanud Eesti sai abi ja tuge ka sõpradelt. Oskasime seda hinnata!

  • Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sildi mahavõtmine Toompeal. Asemele pandi RIIGIKOGU. Foto: Tiit Veermäe, 30.09.1992⁠

1992. aasta septembris toimusid esimesed anneksioonijärgsed Riigikogu valimised, lõpetades 1990. aastal välja kuulutatud üleminekuperioodi, mille lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine.

  • Riigikogu liige (peatne peaminister) Mart Laar õnnitleb president Lennart Meri ametivande andmise päeval Toomkiriku ees. Foto: Toomas Volmer, 06.10.1992⁠

Käesoleva aasta presidendivalimiste tuules meenutame taasiseseisvunud Eesti esimest presidenti Lennart Meri.⁠ 6. oktoobril 1992. aastal Eesti Vabariigi presidendi ametivande andnud Meri valiti 1996. aastal teiseks ametiajaks tagasi.

  • Kui väljasõite tuli hoolikalt planeerida! Peterburi mnt bensiinijaamas. Foto: Tiit Veermäe, 03.1992⁠

Enne majanduse stabiliseerumist läbisime nii mõnegi ajastut iseloomustava arenguetapi.

  • Tema Pühadus paavst Johannes Paulus II astumas Eestimaa pinnale. Foto: Toomas Volmer, 10.09.1993

1993. aasta 10. septembril külastas Eestit esimest korda Rooma paavst. Johannes Paulus II visiit Eestisse kestis kokku 10 tundi.

  • Soome kohvi Paulig esitlus kaupluses Comex. Foto: Peeter Langovits, 11.04.1992

Uued poed ja kaubaküllus ei lasknud kaua oodata! Majanduse olukord stabiliseerus ning suurem kitsikus ületati 1992.-1993. aastaks. Ilmselt aitasid siin kaasa nii õnnistused, stabiilne raha, tubli töö kui ka julged otsused.

  • Heli Mets peegli ees. Foto: Harald Leppikson, 1989

Missivalimised kui uue aja meelelahutus said hoo sisse 1980ndate lõpuaastatel. Misse valiti nii linnas kui maal, nii maismaal kui merel! Unistused muutsid nii mõnegi osaleja maailma.

  • Minek! Vene vägede lahkumine Kloogalt. Foto: Albert Truuväärt, 08.1994.⁠

31. augustil 1994 lahkusid Eestist Vene väed. Kuna Nõukogude Liitu enam ei eksisteerinud oli Vene sõjavägede riigist välja saamine aeganõudev ning problemaatiline protsess, mis vajas ka rahvusvahelist survestamist.

  • Näitus „Aine-aineta” oli USA filantroobi George Sorose poolt rahastatud Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 1. aastanäitus, mis raputas ja mõjutas kohalikku kunstimaastikku põhjalikult. Foto: Lembit Michelson, 30.11.1993

1990. aastatel muutus ka kunstimaailm. Kunstivälja kujundasid uued kunstiinstitutsioonid, näituse- ja kunstiformaadid. Uus rahastamismudel tõi kaasa poliitilise aktiivsuse, kuid ka pingete kasvu. Kunsti mõiste avardus!

  • Raamatukogu kui kindlus! Hoone arhitekt Raine Karp on öelnud, et need kes hoonet näevad, peavad olema kindlad, et raamatud on turvalises kohas! Vaade Eesti Rahvusraamatukogu ehitusele. Foto: Urmas Ojaste, 1990⁠

Ajastu ülevaate lõpetame monumentaalse hoonega, mille ehitamist alustati Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis 1985. aastal ning lõpetati 1993. aastal Eesti Vabariigis. Meie kultuuriloos märgilist tähtsust omav Rahvusraamatukogu sümboliseerib hästi muutumises olevat ühiskonda ja selle väärtusi. Juba 2026 aastal saab osaks selle hoone sünergiast ka Rahvusarhiiv.



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi