Sel aastal täitus 30 aastat taasiseseisvumisest, rändasime sel puhul Rahvusarhiivi Instagramikontol valitud ajastuampsudega kolm aastakümmet tagasi, meenutamaks kust me tuleme.
1985 aastal Nõukogude riigipeaks valitud Mihhail Gorbatšov külastas 1987 aastal koos abikaasa Raissa Gorbatšovaga Eestit. Nõukogude Liidu reformija, perestroika ja glasnosti algataja Mihhail Gorbatšov uskus, et kui inimestele antakse valikuvabadus, siis nad valivad kommunismi.
Gorbatšovi glasnost ehk avalikustamine ja salastatuse vähendamine tõi kaasa sõnavabaduse suurenemise, mis andis inimestele hääle. Seda me kasutasime.
1988 aasta Vanalinna Päevadel toimus nii mõndagi- muuhulgas ka veheldi ja peeti maha esimesed sinimustvalged öölaulupeod, mis tekitasid nõukogude võimu kohalikes esindajates paanikat ja leidsid kordamist mõned kuud hiljem veel suuremalt.
Noored tuleviku tegijad veetsid suve malevates, ajahüpe õpilasmalevate eluolusse 34 aasta taha.
Praeguses kaubakülluses tuleb harva meelde, millised olid poodlemise tingimused siis…
Taasiseseisvumise aasta algas ärevalt. NSV Liidu keskvõim otsustas Balti riikides oma mõju taastamiseks relvajõudu kasutada, mis tõi Leedus ja Lätis kaasa inimohvrid. Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsini välkvisiit Eestisse päädis Balti riikide ja Venemaa ühisavaldusega vastastikuse suveräänsuse tunnustamisest. Turvatundeks sellest aga ei piisanud.
1. märtsil 1991 alustas senise miilitsa asemel tööd politsei. 3. märtsil 1991 korraldas aga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Nõukogude Armee valvsa pilgu all referendumi küsimusega “Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?”. 77,83% osalenuist vastas jaatavalt.
Igaühe panus luges! Putš, mille algatajate eesmärgiks oli muuhulgas Nõukogude Liidu terviklikkuse säilitamine ning Gorbatšovi perestroikapoliitika lõpetamine, ebaõnnestus. Eesti iseseisvus taastati 20. augusti hilisõhtul.
Ühe ajastu lõpp! Kolmandal päeval pärast iseseisvuse taastamist seisis Lenini kuju viimast päeva omanimelisel puiesteel. 1968 aastal valminud EKP Keskkomitee hoone oli muuhulgas mõeldud taustaks 1950 aastal püstitatud kujule.
Poliitilise maastiku muudatused ning väikeriigi iseseisvuse taastamine pälvis suurt huvi ka maailmamastaabis. Väike Island oli esimene riik, kes 22.08.1991 Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tunnustas! Tänutäheks nimetati Välisministeeriumi esine väljak 1998. a. augustis Islandi väljakuks ning ministeeriumi aadressiks sai Islandi väljak 1. Sõbrad olime Islandiga juba enne ja jäime selleks ka pärast!
Ernst Jaakson (1905-1998) oli Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbol, kes töötas Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat! Paljuski just tema ja teiste Balti diplomaatide koostööle ei tunnustanud USA valitsus Balti riikide annekteerimist kuni nende iseseisvuse taastamiseni! Nõukogude okupatsiooni ajal kasutasid aga paljud väliseestlased isikutunnistusena ja reisimiseks nn Jaaksoni passe, mille organiseerimist korraldas peamiselt New Yorgi peakonsulaat, kus aastatel 1965-1991 oli peakonsuliks saadiku ülesannetes Ernst Jaakson.
NSV Liidu Riiginõukogu tunnustas Eesti iseseisvumist 6. septembril 1991, paar kuud enne Nõukogude Liidu täielikku lagunemist. Esimene lääneriigi valitsusjuht külastas Eestit novembris 1991.
Uued algused! 1991. aastal taastasid diplomaatilised suhted või tunnustasid Eesti Vabariiki 117 riiki. Lisaks suhetele vajasid taastamist ja sisseseadmist ka saatkondade hooned.
Talongimajandusest ei pääsenud ka iseseisev Eesti! Valitsuse 9. jaanuari istungi otsuse kohaselt hakati alates 11. jaanuarist 1992 müüma leiba talongide alusel. 23. jaanuaril kukkus valitsus.
1992. aasta juunis tuli taas kasutusele Eesti kroon. Kolme päeva jooksul, 20. – 22. juuni, vahetati rublad kroonide vastu, millest sai edaspidi ainus seaduslik maksevahend.
Taasiseseisvunud eestlaste argiellu tõid meeldivat elevust kuninglikud visiidid. 1992. aastal toimus neid koguni kaks.
Iseseisvuse taastanud Eesti sai abi ja tuge ka sõpradelt. Oskasime seda hinnata!
1992. aasta septembris toimusid esimesed anneksioonijärgsed Riigikogu valimised, lõpetades 1990. aastal välja kuulutatud üleminekuperioodi, mille lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine.
Käesoleva aasta presidendivalimiste tuules meenutame taasiseseisvunud Eesti esimest presidenti Lennart Meri. 6. oktoobril 1992. aastal Eesti Vabariigi presidendi ametivande andnud Meri valiti 1996. aastal teiseks ametiajaks tagasi.
Enne majanduse stabiliseerumist läbisime nii mõnegi ajastut iseloomustava arenguetapi.
1993. aasta 10. septembril külastas Eestit esimest korda Rooma paavst. Johannes Paulus II visiit Eestisse kestis kokku 10 tundi.
Uued poed ja kaubaküllus ei lasknud kaua oodata! Majanduse olukord stabiliseerus ning suurem kitsikus ületati 1992.-1993. aastaks. Ilmselt aitasid siin kaasa nii õnnistused, stabiilne raha, tubli töö kui ka julged otsused.
Missivalimised kui uue aja meelelahutus said hoo sisse 1980ndate lõpuaastatel. Misse valiti nii linnas kui maal, nii maismaal kui merel! Unistused muutsid nii mõnegi osaleja maailma.
31. augustil 1994 lahkusid Eestist Vene väed. Kuna Nõukogude Liitu enam ei eksisteerinud oli Vene sõjavägede riigist välja saamine aeganõudev ning problemaatiline protsess, mis vajas ka rahvusvahelist survestamist.
1990. aastatel muutus ka kunstimaailm. Kunstivälja kujundasid uued kunstiinstitutsioonid, näituse- ja kunstiformaadid. Uus rahastamismudel tõi kaasa poliitilise aktiivsuse, kuid ka pingete kasvu. Kunsti mõiste avardus!
Ajastu ülevaate lõpetame monumentaalse hoonega, mille ehitamist alustati Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis 1985. aastal ning lõpetati 1993. aastal Eesti Vabariigis. Meie kultuuriloos märgilist tähtsust omav Rahvusraamatukogu sümboliseerib hästi muutumises olevat ühiskonda ja selle väärtusi. Juba 2026 aastal saab osaks selle hoone sünergiast ka Rahvusarhiiv.