Suvisel ülikooli sisseastumiseksamite perioodil heidame pilgu tudengiellu aastal 1812. Vene-Prantsuse sõda algas 1812. aasta juunis, kuid juba 10 aastat varem tekkisid õppekavadesse sõjateaduste ained ja konspektid täitusid välikindlustuste plaanide ning püssirohuvalmistamise õpetustega. See kõik aga ei takistanud tudengeid hoogsaid pidusid pidamast, mis nii mõnigi kord lõppesid lööminguga. Ajaveebipostitus on kokku pandud näituse “1812. aasta sõja lood” põhjal. Näituse koostasid Liina Lõhmus ja Maive Mürk.
***
Võimalik, et äreva poliitilise olukorra tõttu Euroopas hakati juba 1802. aastal vastavatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ette valmistama ohvitsere. Sõjateaduste professoriks oli aastatel 1802-1812 Friedrich parun von Elsner. 1812. aasta loengukavades on märgitud ained, mida professor Elsner tudengitele luges, s. h. välikindlustus 4 korda nädalas, väe varustamine 3 korda nädalas, jalaväe taktika 4 korda nädalas ja sõjakunsti ajalugu edasijõudnutele 4 korda nädalas.
1812. aasta loengukavad. EAA.402.4.267
1812. aasta loengukavad. EAA.402.4.267
Sõja puhkedes siirdus professor Elsner koos 27 sõjateadust tudeeriva noormehega tegevväkke. Teiste seas astus armeesse tulevane väljapaistev sõjaväelane Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1794-1874). Sangaste mõisas sündinud Friedrich õppis aastatel 1810-1812 ülikoolis sõjateadust. Pika ja lennuka karjääri jooksul juhatas ta vägesid Soomest Türgini ning valiti kõrgetele ametikohtadele. 1866. aastal sai ta kindralfeldmarssali auastme.
Friedrich von Berg. EAA.1874.1.82a
Perekond Bergi fondis leiduvad Friedrich von Bergi sõjateaduste konspektid ülikooli päevilt. Tosinkonda vihikusse on muuhulgas kribatud õpetused väliskindlustuste, vägede asetuse ja sõjaväelise vaimu ning sõjaväejuhi isikliku mõju kohta sõjaväele. Ei puudu ka detailne püssirohu valmistamise õpetus.
Friedrich von Bergi sõjateaduste konspekt. EAA.1874.1.116
Friedrich von Bergi sõjateaduste konspekt. EAA.1874.1.118
Friedrich von Bergi sõjateaduste konspekt. EAA.1874.1.118
Friedrich von Bergi sõjateaduste konspekt. EAA.1874.1.118
Friedrich von Bergi sõjateaduste konspekt. EAA.1874.1.118
Friedrich von Bergi sõjateaduste konspekt. EAA.1874.1.118
Kui muidu päädisid politseiteated 1812. aastal Tartus pigem mõne õppejõu eluaseme akende sisselöömise või tudengite omavaheliste auhaavamistega, siis lööming tudengite ja sõjaväelaste vahel Tartus 10. novembril võttis tõsisema pöörde. Asja arutati isegi Peterburis. Bürgermusses toimus pidu, mida külastasid üliõpilased ning kus lahutasid meelt ka parun von Bode rügemendi kasakapolgu ohvitserid. Poloneesihelide saatel, mil härra Tachel oma daamiga tantsima läks, tuli üliõpilane Wilhelm Kienitz üht daami tantsule paluma. Kahjuks tekitas Kienitz poloneesirivis segaduse, kuna tahtis olla esimene paar ning rikkus sellega tantsu. Sündmuste virrvarris märgati, et saalisviibinud ohvitseride seas toimus mingi sagimine. Mängiti tušši, karjuti „Hurraa!“ ja ootamatult imbus seltskonda teade, et ohvitser Schwan on üliõpilase Kienitzi trepikojas surnuks löönud! Musse piljardisaalis ja väikeses puhvetitoas jagati kõrvakiile. Ülekuulamisprotokollid on täis väikeseid huvitavaid detaile sellest, kuidas lööming alguse sai ja mis edasi juhtus.
Lööming tudengite ja sõjaväelaste vahel Tartus. EAA.402.8.1333
Oli vasturääkivusi: tudengkond väitis, et ohvitserid paljastatud saablitega vehelnud, sõjamehed aga eitasid seda. Kümme aastat oma elust isamaa teenimisele pühendanud ohvitser Schwan siiski ei löönud studioosus Kienitzi maha, vaid äsas talle ratsapiitsaga. Tudeng sai haavad näopiirkonda, verd voolas ja ohvitserid olid purjus. Uurimine kestis kaua ning lõpuks võttis paljukannatanud Kienitz selle kokku sõnadega: „Kaotasin aega, raha ja tervise…“