Pärnus kitsarööpmelise raudtee veduridepoos ehitati insener Jaak Jääratsi¹ juhatusel 1919. aasta jaanuari- ja veebruarikuu jooksul soomusauto, mis oli väljanägemiselt Tallinna soomusmasinatest oluliselt erinev. Valmis soomusauto jõudis rindele 27. veebruaril 1919, kui 6. jalaväepolk paiknes Ruhjas. Soomusauto tekitas meestes suurt elevust: „Sõdurid, kel ametialaliste ülesannete tõttu oli võimalus eesliinilt Ruhja tulla, käisid seda terasest imelooma vaatamas. Takseeriti teda igast küljest, katsuti käega ja tagasi minnes räägiti teistelegi, missugune vägev sõjamasin see soomusauto on.“ Auto määrati polguülema poolt kuulipildujate komando koosseisu, komandöriks nimetati kuulipildujate komando ülem alamkapten Peeter Feofanov². motoristiks ja autojuhiks määrati allohvitser August Hendrikson³ ja tema abiks reamees Karl Tuisk.

August Hendrikson sündis 24.02.1897 (11.02.1897 vkj)⁴ Sarvi külas, Audru vallas, Pärnumaal. Sarvi külas, Audru vallas, Pärnumaal. 

August Hendrikson omandas enne Esimest maailmasõda autojuhi kutse ja teenis kutselise autojuhina juba tollal üksikute autoomanike juures, teiste seas ka leivabarikant Rottermann. Viimasega koos siirdus Soome. Tegi kaasa Esimese maailmasõja.⁵

Kodumaale tagasi saabunult astus vabatahtlikult 4.12.1918 Eesti Rahvaväkke. Määrati teenistusse Pärnu Eesti 6. jalaväe polku, kus 5.12.1918 asus teenistusse autojuhina noorem allohvitseri auastmes.⁶ Vabadussõjast võttis osa soomusauto „Vanapagan“ autojuhina. 

 August Hendrikson on päevaraamatusse⁷ pealkirjaga “6-da jalawäe polgu Soomus auto “Wanapagan” juhtija A. Hendriksoni päewa raamat Eesti-Wene enamlaste ja Landeswehri sõjast 1919-1920.” pannud kirja oma tegemised alates Eesti Rahvaväkke astumisest kuni demobiliseerimiseni 10.08.1920 aastal. 

 Hendrikson on ka ise tahtlikult või tahtmatult oma päevaraamatus kirjeldanud sõdimist soomusautos kui olemist põrgus: “5. märtsil 1919a. kell 11p. Sõitsime Andritsina küla alla, kuid seekord wõeti selleks juhitud patarei tule alla, mida punased juba ette olid walmistanud. Wahet pidamata nende pommid lõhkesid meie auto ümber ka meie antsime kuulipildujatest külale maru tuld, nii et üks “Matsen” oli punane, mis selle tõttu enneaegseid lahtiminekuid tegi ja mehikesel P. käed weristas, meil autos weikse ruumis oli päris põrgu lahti, suitsu, tulld täis seest küll sai mürakid, küll püssi päraga ja “Lüisiga”.⁸

  6. juulil 1919a. toimunud soomusautole nime panemise tseremooniat on kirjeldatud järgnevalt: “…siin ristiti meie autot aja kirjanik W. oli katteloki weega auto otsas, nii sai meie soomus autol nimi “Wanapagan”. Teine päew lassime nime peale maali “Wanapagan”. Muusik mängis õhtuti “Wiskas sopp kappaka”, oli wiis päewa läbi.”⁹

 Taani vabatahtlike üksusega koos liikunud fotograafi Asbjörn Bechi ja rindereporteri Walter Mögeltof-Jörgensoni tegevust 25. juulil 1919 soomusauto pildistamisel ja filmimisel kirjeldab Hendrikson järgmiselt: “Täna sõitsime Krestiist Ostrowi poole kus teine päew meie wäed peale pidid tungima, nii siis pidime ka abisse minema. Sõitsimegi, teel ühes külas peatusime, siin tulid “Taanlased” kes ka siia liinile tulid meid toetama, oma salgaka, kus wõis 50 meest ölla, meie soomus auto pakkus neile suurt huwi, küll wõtsid weiks apparaatitega üles, ümmer ringi meie autot, pealegi Krestiis wärwisime auto täitsa “Wanapaganaks” näo, kõrwad, silmad, suured kihwad et kole elukas nägi wälja. Ka filmi apparaadiga tehdi meid kinu linti, mina tulin auto warjust wälja, sammusin auto ette kus peatasin terwitates kätt tõstes ja tagasi pöörtsin ja autosse pugesin.”

August Hendriksoni päevaraamat on huvitavaks lugemiseks igale Vabadussõja huvilisele. Sellega on digiteeritud kujul võimalik tutvuda ka Rahvusarhiivi veebikeskkonnas.

Tähelepanu! Blogiloo autor Kaupo Luur otsib infot nii Vanapagana meeskonna kui teiste Vabadussõjas osalenud soomusautode meeskondade kohta. Võta ühendust, kui tead kedagi, kes on soomusautol Vabadussõjas osalenud või ka hiljem teeninud või kui sul on jagada nende mälestusi või fotosid. Kontakt: kaupo.luur@mail.ee.

1. 1884 sündinud tagavaraväelaste toimikud G – J; RA, ERA.680.3.25:201. ↩︎
2. Fefanov, Peeter Nikolai p; 09.11.1914-17.11.1929. RA, ERA.495.7.701. ↩︎
3. 1897 sündinud tagavaraväelaste toimikud H; RA, ERA.680.3.142.124. ↩︎
4. Personaalraamat A-K (Vana-Vändra), 1898-1933, RA, EAA.1284.1.583. L 57. ↩︎
5. Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1957.   ↩︎
6. RA. ERA.680.3.142. 1897 sündinud tagavaraväelaste toimikud H. L 124.  ↩︎
7. ERA.2124.3.182. Heindrikson, August, 6. Jalaväepolgu soomusauto “Vanapagan” juht – päevaraamat Vabadussõja sündmustest 1919.-1920.a. Käsikiri.  ↩︎
8. RA. ERA.2124.3.182. Heindrikson, August, 6. Jalaväepolgu soomusauto “Vanapagan” juht – päevaraamat Vabadussõja sündmustest 1919.-1920.a. Käsikiri. ↩︎
9. RA. ERA.2124.3.182. Heindrikson, August, 6. Jalaväepolgu soomusauto “Vanapagan” juht – päevaraamat Vabadussõja sündmustest 1919.-1920.a. Käsikiri, L 61. ↩︎