Esimest korda tähistati emadepäeva Eestis 1922. aastal Udernas, kus oli üritusel 103 osavõtjat. Järgneval aastakümnel emadepäeva tähistamise populaarsus kasvas. Eriti suurejooneliselt hakati emadepäeva tähistama aga Konstantin Pätsi võimule tulemise ajal. Ametliku statistika järgi korraldati 1934. aastal emadepäeva koosolek 509 kohas 83189 osavõtjaga, siis järgmisel aastal juba 904 kohas 189925 osavõtjaga. Emadepäeva peamiseks korraldajaks oli Naiste Karskusliit Tartus. Emadepäeva mõte oli vanemate ja laste üksteisele lähendamine, ema-, laste- ja kodukutse arendamine, ema kui elu alguse auvääristamine, armastava ja tööka ema idealiseerimine, lasterikka perekonna ja kodu mõtte õilistamine. Lugupidamise avaldamine eesti ema ennastsalgavale tööle ja tähelepanu Vabadussõjas langenud kangelaste emadele.

Saja aasta jooksul on Eesti emadepäeva tähistamine väga vähe muutunud. Põhiliseks emadepäeva tähistamise vormiks on ikka erinevad aktused: koolide, organisatsioonide, asutuste või omavalitsuste poolt. Aktuste kavades olid kõned, laulud, ettekanded ja näidendid. Eriti meeleolukalt algas aga 1935. aasta emadepäev Tallinnas, kui hommikul kell 7-9 oli üle linna väljas 10 orkestrit, kes pidid mängides läbi linna marssima. Päeva tähtsündmuseks Tallinnas oli aktus Estonia teatris ja vastuvõtt Kadrioru lossis, kuhu oli aukülalistena kutsutud 54 lasterikaste perede ema üle Eesti. Plaan oli kutsuda igast linnast, igast maakonnast ja igast suuremast alevist üks kõige lasterikkam ema. Kõige lasterikkamatel emadel, nagu Sinaida Lobjakas Haapsalust, Anna Klettenberg Taeverest, Juuli Taaber Vastseliinast ja Elisaveta Kesküla Maasi vallast, oli olnud 18 last (kõik nad ei olnud 1935. aastaks kahjuks enam elus). Tallinnast väljapoolt tulnud emad võisid kaasa võtta saatja – neile anti tasuta rongipilet ning öömaja.

Kutsutud emade ja nende perekonnaliikmete kohta tehti kohati väga põhjalikud taustaanalüüsid. Kirja pandi muidugi ema andmed: elukoht, haridus, perekonnaseis ja tema laste andmed. Vahel aga uuriti ema ja tema laste tausta põhjalikumalt: kas keegi oli kriminaalkorras karistatud, kui poliitiliselt aktiivne oli perekond, mida perekonnast ümbruskonnas arvati jne.

Allikad
ERA.1093.1.223. Kirjavahetus XIII üleriikliku emadepäeva pühitsemise kohta 12. mai 1935. a.
ERA.1093.1.227. Kirjavahetus emadepäeva pühitsemise ja XIII üleriiklikule emadepäevale kutsutud aukülaliste-emade vastuvõtmise kohta.
ERA.1093.1.228. Kirjavahetus emadepäeva pühitsemise kohta.