Rahvusarhiivi raamatukogus on hoiul mitme kuulsa baltisaksa perekonna eraraamatukogud. Nende hulgas on osa ühest Baltimaade vanimast ja rikkaimast personaalraamatukogust, mis kuulus legendaarsele baltisaksa päritolu Venemaa meresõitjale ja admiralile Adam Johann von Krusensternile (1770–1846). Krusensternide perekonna arhiivis leidub mitmeköiteline koduraamatukogu kataloog (RA EAA.1414.3.83), kus on kirjas enam kui 3000 saksa-, prantsus-, inglis- ja venekeelset raamatut väga erinevatest valdkondadest: astronoomia, matemaatika, merendus, geograafia, tolleaegne uus ilukirjandus.
Kuidas jõudsid Krusensternide eraraamatukogu raamatud Rahvusarhiivi? 1911. aastal kinkis krahvinna Sophie Rüdiger, sündinud von Krusenstiern, oma kuulsa vanaisa Adam Johann von Krusensterni kirjandusliku pärandi ja raamatukogu (ca 5000 köidet) Eestimaa rüütelkonna raamatukogule. 1915. aastal kinkis Eestimaa rüütelkond Vene tsaari soovil omakorda osa Krusensterni pärandist, sh üle 3000 raamatu, Vene mereministeeriumile Peterburis. See osa tuli Eestisse tagasi aastal 1936 ja asub Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Teine osa Krusensterni arhivaalidest ja raamatutest anti 1923. aastal koos rüütelkonna arhiiviga üle paar aastat varem Tartus loodud Eesti Riigi Keskarhiivi.
Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimus aastail 1803–1806 ümbermaailmareis: laevadel Nadežda ja Neva purjetati Nuku Hivale, Hawaiile, Kamtšatkale, Jaapanisse, Ohhoota merele, Sahhalini saarele ning Hiinasse. Rahvusarhiivi raamatukogus on esindatud selle reisi kirjeldused ja nende juurde kuulunud atlas, mis sisaldab reisil koostatud kaarte ja joonistuste järgi graveeritud pilte. Kaardid joonestas Saaremaalt pärit meresõitja, kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778–1852). Joonistuste autor oli saksa loodusteadlane Wilhelm Gottfried Tilesius (1769–1857). Mõlemad osalesid Krusensterni ümbermaailmareisil.
Krusensternidele kuulunud raamatute väljaselgitamine jätkub. Praeguseks on Adam Johan von Krusensterni või mõne teise selle suguvõsa esindaja omanikumärgiga trükiseid Rahvusarhiivis fikseeritud 226. Valdav osa neist on varustatud eksliibrisega, millel on suguvõsa vapi kujutis koos motoga Spe fretus – „Lootusele tuginedes“ –, mõned on markeeritud hoopis autogrammi või autori pühendusega. Paraku ei moodusta Krusensternide omanikumärgiga raamatud nagu ka teiste eraraamatukogude trükised füüsiliselt terviklikku kollektsiooni, sest omal ajal olid raamatud hajutavalt inventeeritud eri fondidesse. Seetõttu saame täieliku pildi erakogudesse kuulunud trükistest bibliograafilise rekataloogimise lõpetamisel.
Vitriinides olevad eksponaadid peegeldavad ühe haritud ja kuulsa baltisaksa päritolu Eestimaa aadlisuguvõsa laia huvide ringi. Siin on nii Adam Johan von Krusensternile endale kui ka teistele selle suguvõsa esindajatele kuulunud raamatuid. Vanim neist on Jorge de Montemayori hispaaniakeelne romaan „Los siete libros de la Diana“ (En Anvers, 1570). Kõige uuem on endiste Venemaa keisririigi kaardiväelaste ühenduse eksiilis (Союз Измайловцев) kogumik „Измайловская старина“ nr 25(Александрия, 1935). Kogumiku tekst on masinkirjas, illustratsioonideks on kleebitud fotod. Kokku ilmus seda väljaannet 30 vihikut, iga vihik tiraažiga kümme eksemplari.
