Rahvusarhiivi konservaatorid osalesid 22.-25. aprillil Tallinnas toimunud 14. Balti konservaatorite triennaalil (The 14th Batlic States Triennial Conservators’ Meeting. Connecting Histories: Conservation in a Shifting Landscape) nelja posterettekandega. Posterettekanneteks tehtud konserveerimistööd on huvitav sissevaade Rahvusarhiivi konservaatorite töösse.
Avaldame järgnevalt konservaatorite postrid Rahvusarhiivi blogis artiklitena.

2021. aastal tegi Pala kandi taluomanik oma pööningult huvitava avastuse: vanad pooleldi hävinud paberid. Kuna need osutusid lähemal vaatlusel pea sajandi vanusteks Pala piimaühisuse dokumentideks, tõi eraisik need hindamiseks Rahvusarhiivi. Kas võib tegu olla arhiiviväärtusliku materjaliga?
Dokumendid jõudsid arhiivi väga halvas seisus. Peamine kahjustus on hallitus. Niiskust saanud paber oli kohati ülihabras ja suurte kadudega, laiguti olid lehed kokku kleepunud, väga tolmused, deformeerunud ja hiirte poolt näritud servadega. Kuigi dokumentide halva seisukorra tõttu ei saanud arhivaarid nendega täpsemalt tutvuda, siis koostati 27.01.2022 vastuvõtuakt, teadmata täpselt, millist infot dokumendid sisaldavad. Aktis on kirjas: “1 arhiivikarp Pala Piimaühisuse asjaajamisdokumente 1930. – 1940. aastatest. Arhivaalide täpsem koosseis selgitatakse välja korrastamise käigus pärast konserveerimist.”

Pööningult leitud Pala piimaühisuse dokumendid enne konserveerimist.

Ühistegevusel, sh ka majanduslikel ühistutel on olnud oluline roll Eesti majandus- ja ühiskonnaelus, eriti 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. 19. sajandi II poolel hoogustus talude päriseks ostmine ning ühistuline tegevus võimaldas talunikel organiseerida oma tegevust. Majanduslikud ühistud toetasid ka rahvuslikku eneseteadvust ja õpetasid koostoimimist.
Esimene piimaühistu Eestis loodi 1893. aastal ja 20. sajandi I poolel oli Eestis sadu piimaühistuid, kuhu kuulus tuhandeid talunikke. 1911. aastal asutati piimaühistute keskühing Estonia, mis 1936. aastal nimetati Võiekspordiks. 1930-1940 tegutses Üleriiklik Piimaühistute Keskliit. Piimaühistud likvideeriti nõukogude okupatsiooni ajal kolhoseerimise käigus ning piimatööstused riigistati.
Kohalike piimaühistute arhiivid on säilinud väga lünklikult, kuid kirjeldavad lisaks kohalikele majanduslikele oludele ka kogukonna toimimist ja selle juhte.

Konserveerimise eeltööd algasid 2022. aastal, kui leitud dokumendid käisid gammakiirituses neeldumisdoosiga P00-s oli 10,5 kGy kuni 18,2 kGy. Et dokumendid saaksid arhivaardele käsitlemiskõlbulikuks, algasid 13. oktoobril 2025. aastal täiendavad konserveerimistööd. Esialgu ühes suures halvas seisus paberihunniku lahti harutamise käigus selgus, et see koosneb kuuest eraldiseisvast dokumendimapist ja -köitest. Lehti on kokku 368.
Peale gammakiiritust kõik lehed kuivpuhastati tolmust, kärbsemustusest, hiirte väljaheidetest ja hallitusest laua kohal oleva kohttõmbe all, kasutades selleks kautšukkäsna, harja, skalpelli ning nõrka vaakumimurit.

Tolmu eemaldamine vaakumimuriga.

Klamberköidetelt eemaldati korrodeerunud metall ja paberiosakesed. Õmmeldud köited võeti lahti. Paarislehtede tekitamiseks oli köite seljaks kasutatud ribasid, mis olid lehtede ühendamiseks liimitud moel, et kohati oli tekst riba alla kinni kleebitud. Kõik ribaühendused eemaldati. Hallituse poolt kahjustatud ja kokku kleepunud lehed tuli millimeetri haaval skalpelliga üksteisest lahti eraldada.

Hallituse eemaldamine dokumentidelt.

Paiguti oli paber aga niivõrd hallitusseene poolt ära söödud, et ei õnnestunud tekstiosa päästa. Osadel lehtedel oli näha kuivanud hallitusseen ja läikiv viljakeha, mis eemaldati skalpelli ja nõrga vaakumimuriga.

Leheküljed, kus paber oli hallituse tõttu muutunud hapraks ja suurte kadudega, taustati terve leht kahepoolselt õhukese jaapani loorpaberiga (RK 0), liimaineks 3% metüültselluloos, et tagada veel alles oleva info säilimine.

Kahjustatud lehed taustati loorpaberiga.

Köitekartongi kaante säilinud osad koos infoga taustati sobiva paksuse ja tooniga uuele kartongile.

Toimiku kaas konserveerimise ajal ja pärast seda.

Hiirte poolt näritud servadega lehed, mis olid terava ja sügava sakiga, täideti sobiva paksuse ja tooniga jaapani paberiga (M4 mitsumate 37g/m2, M16 mitsumate 35g/m2 ning K46 kozo 35g/m2). Laugelt ja kaarjalt näritud lehtede servad täitmist ei vajanud.

Hiirte poolt näritud lehtede servade taastamine.

Kõik deformeerunud, rebendite ja parandustega lehed ning ka taustatud lehed sirutati niisutatult viltide vahel ja kuivatati filterpaberite vahel käsipressis.

Pala piimaühisuse dokumendid peale konserveerimist.

Konserveeritud lehti köidetesse tagasi ei köideta, sest peale arhivaari poolt säiliku kirjeldamist ja lisamist arhiivi ERA.4000 – Põllumajandusühistud. Leitud dokumentidest sai seitse erinevat säilikut leidandmetega ERA.4000.6414 kuni ERA.4000.1.6420. Pärast korrastamist teostatakse säilikute digiteerimine, kuna tegemist on hallituskahjustusega. Uurijale kättesaadavaks saavad säilikud vaid digikujul.

Fotode autor Kelly Kert-Köster.