Kaitseväe üks olulisi, kuid tihti varju jäävaid ülesandeid on sõdurite toitmine. Üks väeosa peab kolm korda päevas toitlustama sadu ohvitsere ja ajateenijaid. Seda, et on mõistlik võimalikult palju tööd automatiseerida, mõisteti juba noores kaitseväes 1920. aastatel. Selleks soetati erinevaid masinaid, nagu kartulikoorimis-, vorstivalmistamis-, liha- ja leivalõikamismasinaid. Kui midagi ei olnud saada, näidati üles leidlikkust ja leiutati masin ise. 1929. aastal töötas 1. soomusrongirügemendi tehniline töökoda väeosa köögi jaoks nõudepesu lihtsustamiseks välja omalaadse nõudepesumasina.

Vanni sees asuva suure ratta külge oli kinnitatud 12 metallkorvi, kuhu sai panna taldrikuid, tasse, nuge-kahvleid ja muid väiksemaid sööginõusid. Ratas, mille pöörlemiskiirus oli 1,3 pööret minutis, käis ringi elektri jõul. Masina looja arvutuste järgi sai nii tunnis pesta umbes 1870 erinevat kööginõud.

EAA.2111.1.13330.3. Eesti sõjaväe 1. Soomusrongide rügemendi jõuvõllilt rihmülekandel töötav nõudepesumasin

Kirjelduse järgi oli 1. soomusrongirügemendi kööginõude pesemise masin mitmete iseärasustega, mida teistel tolleaegsetel masinatel väidetavalt ei leidunud:

1. Masin on ühepaagiline. Olemasolevate andmete järele on teised kahepaagilised – eel ja lõpp pesemise jaoks eraldi.
2. Pestavate nõude liiklemine sünnib vertikaalratta abil, mille tõttu võimalik ühel inimesel paigal seistes töötada. Teiste masinate juures peab olema kaks inimest tööl. Kumbki isekohal.
3. Horisontaalselt asetatud vindikujulise propelleri liikumisega teostatud vee keerlemine pesemiseks ja vindikuju tagajärjel saab vesi keerlemisel suuna vee puhastajasse. Teistel masinatel seda seadet ei ole.
4. Pestava nõu lõplik loputamine sünnib täiesti puhta 90–100 kraadise veega. Teistel masinatel sünnib nõude loputamine filtreeritud veega, mis ikkagi rasvane.
5. Masinal on alatine vee vahetus lõpuliku loputamise vee läbi, mille tõttu võib vahetpidamata pesta. Teistel masinatel alalist vee vahetust ei ole mille tõttu vahetpidamata pesta ei saa.

ERA.916.2.646. Nõude pesemise masina joonis. Leht 1

ERA.916.2.646. Nõude pesemise masina joonis. Leht 2

Uute elektriliste nõudepesumasinatega tuldi 1920. aastatel välja ka mujal Euroopas. Tuntud elektroonikatootja Miele esitles oma elektrilist kodunõudepesumasinat, mis oli palju kompaktsem ja mida nüüd nimetatakse Euroopa esimeseks omataoliseks. Saksamaa võõrastemajamessil esitleti tänapäevase disainiga sarnanevat tööstuslikku nõudepesumasinat. 1932. aastal tegi ajaleht Uudisleht loo Nõmmel elavast agarast leiutajast Theodor Massost, kes kõige muu kõrval olevat leiutanud ka nõudepesumasina — millise, kahjuks ei ole teada.

Kirev maailm. Sakala nr. 42, 9. aprill 1929. Nõudepesemise masin

Kahjuks 1. soomusrongirügemendi nõudepesumasin patenti ei saanud, kuna rügemendil ei olevat juriidilise isiku õigusi. Patendiamet soovitas leiutise patenteerida selle loojal, kuid paistab, et seda ei tehtud. Kes teab — kui leiutis oleks patenteeritud, võib-olla oleks meil praegu köögis nõudepesuks üks tore vaateratas.

Kööginõude pesemise masina ning paljude teiste leiutiste ja kaubamärkide patenditaotlused, tihti koos joonistega, leiab Patendiameti arhiivist ERA.916.

Allikad

• ERA.916.2.646. Esimene soomusrongi rügement. Kööginõude pesemise masin. 28.05.1930-17.11.1930
• Kirev maailm. Sakala, nr. 42, 9. aprill 1929
• Noorsõdurite päev. Postimees, nr. 281, 16. oktoober 1929
• Ameti poolest leidur. Uudisleht, nr. 127, 29. oktoober 1932. Leht 3