Rahvusarhiivi konservaatorid osalesid 22.-25. aprillil Tallinnas toimunud 14. Balti konservaatorite triennaalil (The 14th Batlic States Triennial Conservators’ Meeting. Connecting Histories: Conservation in a Shifting Landscape) nelja posterettekandega. Posterettekanneteks tehtud konserveerimistööd on huvitav sissevaade Rahvusarhiivi konservaatorite töösse.
Avaldame järgnevalt konservaatorite postrid Rahvusarhiivi blogis artiklitena.
Konservaatorina on oluline hoida silmad lahti uute materjalide ja meetodite suhtes. 2025. aasta aprillis avanes võimalus osa saada François Richardi (Amsterdami ülikool) veebiloengust, kus ta tutvustas uudset lahustipõhist meetodit kleeplintide eemaldamiseks. Tema meetod kasutab agar-agar geeli, mis on laetud metüületüülketooni (MEK) või etüülatsetaadiga (EA).
Rahvusarhiivi konservaatorid katsetasid seda meetodit erinevatel paberobjektidel ja tulemused olid paljulubavad. Siiski ei tasu unustada ka juba olemasolevaid materjale ja meetodeid. Seetõttu tekkiski idee võrrelda kolme erinevat kandjat ja lahustit:
- Agar-agar geel (Kremer Pigmente) laetud etüülatsetaadiga (EA) – F. Richardi meetod.
- Nanorestore® MWR geel laetud Nanorestore Cleaning® Polar Coating G mikroemulsiooniga (sisaldab MEK-i ja EA-d).
- Eukalüptiõli (Kaigert), kus kandjana kasutati filterpappi.
Lisaks kasutasin silikoonühendit Cyclomethicone D5 (Kremer Pigmente), mida kasutatakse pinna ajutiselt hüdrofoobseks muutmiseks. Näiteks pabermaterjali puhul on võimalik selle abil vältida voolujoonte tekkimist.
Enne katsete algust tuleb kõik töövahendid valmis panna.
Testobjekt ja metoodika
Parajasti oli võrdluse tegemiseks olemas ka sobiv „patsient“ – 1918. aastast pärinev trükitud kaart õhukesel paberil, mida oli parandatud pruuni kleeplindiga, mille liim oli aja jooksul migreerunud ka paberi esiküljele, põhjustades tumedaid liimiplekke.
Kõiki kolme meetodit testiti D5 barjääriga ja ilma selleta. Geelid asetati kaardi esiküljele, kaeti Melinex kilega ja pandi kerge vajutuse alla, et tagada parem kontakt.
Katseobjekt esi- ja tagaküljelt.
Tulemused
| Meetod | Aeg | Tähelepanekud | Tulemus |
| Eukalüptiõli | 25 min | Kleeplint eemaldus kergelt, kuid paber jäi kleepuvaks; liimijäägid tuli eemaldada õlis immutatud vatitikuga. | Paber jäi kergelt kollakaks ja ilma D5-ta tekkis selge voolujoon. |
| Nanorestore® geel | 20 min | Kuigi teibiliim oli pehmenenud, siis test katkestati, kuna paberikiht hakkas delamineeruma ehk pindmine paberikiht rebenes. | Plekid muutusid heledamaks, kuid paber sai kahjustada; voolujoon tekkis mõlemal juhul. |
| Agar-agar geel (EA) | 7 min | Kleeplint eemaldus väga kiiresti ja kergelt. | Parim tulemus: kiire tööaeg, liimiplekk eemaldus, puudus kollakas värvus. |
Katse eukalüptiõliga.
Katse nanogeeli ja lahusega.
Katse agar-agar geeliga laetud etüülatsetaadiga.
Agar-agar geeli puhul võis täheldada, et kuigi paberist eemaldusid liimiplekid ilusti, siis siiski tekkisid voolujooned ka D5 kasutamisel. See võib tuleneda asjaolust, et geel aktiveerib teibiliimi kiirelt ja sellisel määral, et plekk migreerub paberis edasi. Probleemi võiks lahendada edasine märgpesu või plekkide korduv töötlemine geeliga mõlemalt poolt paberit. Et ka nanomaterjalide puhul D5 voolujoone tekkimist ei takistanud, tekkis hüpotees, et D5 osakesed on suuremad ja ei suuda takistada pisemate nanoosakeste edasiliikumist.
Kokkuvõte
Võrdlus näitas, et agar-agar geel laetud etüülatsetaadiga on kleeplindi eemaldamiseks kõige efektiivsem, töötades märgatavalt kiiremini kui teised meetodid ning eemaldades ka liimipleki. See muidugi ei tähenda, et see meetod oleks ideaalne ja sobiks kõikide objektide puhul. Alati tuleb eelnevalt teha katsed, milline meetod on kõige tõhusam konkreetse objekti jaoks. Geelide kasutamine on aga konserveerimises äärmiselt perspektiivikas ja väärib kindlasti edasist uurimist.
Kuidas valmistada 5% agar-agar geeli?
• Valmistamine: Sega 1 g agarit ja 20 g vett. Kuumuta mikrolaineahjus keemiseni (u 20 sekundit), sega kiirelt ja vala Petri tassile jahtuma. Aja säästmiseks võib geeli valmistada seguga 1 g agarit ja 15 g vett; pärast keetmist lisa 5 g etanooli ning vala jahtuma. Nii saad kohe 25% etanooligalahusega laetud geeli.
• Lahustiga laadimine: Geelis oleva vee saab vahetada välja etanooli vastu. Selleks tuleb geeli laadida järk-järgult 25% → 50% → 75% → 100% etanoolilahuses, hoides geele igas astmes vähemalt 2,5 tundi. Seejärel saab geeli laadida MEK-is või etüülatsetaadis (min 2,5 h).
• Säilitamine: Etanoolis saab geeli säilitada mitu kuud ning vajaduse tekkimisel MEK-i või etüülatsetaadiga laadida.
Põhjalikumaks tutvumiseks loe F. Richardi artiklit:
Françoise Richard, Joen J. Hermans & Lora Angelova (2024) Rigid Solvent-Gels in Paper Conservation: A New Approach to Sticky Problems, Journal of Paper Conservation, 25:2, 86-106, https://doi.org/10.1080/18680860.2024.2343671
Rahvusarhiivi konservaator Riina Padar oma posterettekandega Balti konservaatorite triennaalil Salme kultuurikeskuses.
Fotode autor Riina Padar.