Aasta 1967 kevad ja suvi olid Eestis tavalised: loodeti sooja suve, aga suvi tuli nagu ikka. Alates juunist algasid linnarahval puhkused, rohkem tuli teedele sõiduautosid. Kui palju neid üldse oli ? 100 000 mootorsõiduki piir ületati 1964.aastal. 1967. aasta mais korraldatud loenduse järgi oli Eestis ilma sõjaväe sõidukiteta 131 484 mootorsõidukit, neist 27 500 sõiduautot, 27 000 veoautot, 72 000 mootorratast, 800 motorollerit, 4000 mopeedi. Praegu on meil mootorsõidukeid üle 7 korra rohkem: umbes 850 000. Kõike on rohkem: sõiduautosid, busse, veoautosid. Vaid moorrataste rekord on jäänud minevikku: neid on praegu veidi alla 30 000.
Miilitsatöötajad avariipaigal. 1965. RA, ERAF.2.2.9555.8 p.5.
Mis liigub, peab millegagi kokku põrkama. Lähtudes matemaatikast peaks olema asi selge: mida rohkem võimalusi, seda rohkem õnnetusi. Kui üle 800 000 liikuja kohta oli 2016. aastal 1458 tõsisemat liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai viga 1835 inimest, siis matemaatiliselt peaks 1967. aastal vastavad arvud olema 200 liiklusõnnetust ja kümmekond vigastatut. Paraku oli olukord siiski hoopis teistsugune. 1966. aastal toimus 1161 raskemate tagajärgedega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1137 inimest ja surma 197. Eriti masendav on surmasaanute suur arv. 1967. aastal liiklusõnnetuste arv kasvas. 11 kuuga oli liiklusõnnetusi toimunud 1086, ainuüksi novembris 99; surma saanud 193 (novembris 20), kannatanuid 1080 (novembris 91).
Liiklusküsimustega tegeles Miilitsavalitsuse Riiklik Autoinspektsioon (eestikeelne lühend RAI, venekeelne lühend GAI).Selles oli koos mootorsõidukite registri ja liikluseksamite ametnikega 101 inimest, liiklusjärelevalvega tegeles muu töö kõrvalt ka 200-250 tavamiilitsat. Neile oli abiks suur hulk ühiskondlikke autoinspektoreid. Näiteks ainuüksi Harju rajoonis oli 309 ühiskondlikku autoinspektorit, keda võiks võrrelda tänapäeva abipolitseinikega ja kelle osa oli päris muljetavaldav: keskmiselt tehti aastas 119 tundi tööd, mille käigus avastati 519 jämedat rikkumist, neist 129 purjus juhti. Oma panuse andsid ka kooliõpilastest noored liiklusinspektorid. Tööd tehti tasuta, kui sellest mingeid eeliseid saadi, siis vaid töökoha kaudu.
Riikliku autoinspektsiooni töötajad, 1962. RA, ERAF.2.2.9555.7. p.8.
Edasi lühike ülevaade peamistest liikluseeskirjade rikkumistest. 1967. aasta 1.poolaastal avastati kokku 17 735 rikkumist, neist 3500 ehk 20% ühiskondlike inspektorite poolt. Kõige enam oli rikkumisi ristmiku ületamisel, järgnesid kiiruseületamised ja purjus sõitmine. Punase fooritulega ristmiku ületamisi oli vaid 80, mis näitab, et foore oli väga vähe. 2000 juhilt võeti ajutiselt load, 6000 juhile tehti hoiatuseks loa juurde kuuluvasse talongi auk. Kui neid oli kogunenud kolm, tuli minna uuesti liikluseksamile. 161 juhti saadeti kohtusse, palju määrati ka koha peal trahve. Kõige enam patustasid mootorratturid ja isiklike autode juhid.
Avariiliste autode näitus Tallinnas . September, 1963. RA, EFA.252.0-36856
Liiklusküsimustega tegeleti igal aastal järjest rohkem, kontrolliti ettevõtete autode korrasolekut, peeti asutustes ja koolides loenguid, kirjutati artikleid, esineti raadios ja televisioonis. Hoiatuseks korraldati avariiliste autode väljapanekuid. Avalikkuse ette jõudsid siiski üksikjuhtumid ja sedagi tagantjärele. Liiklusõnnetuste statistika oli salajane. Mingeid ööpäeva kokkuvõtteid teedel toimunust ei avalikustatud. Kuid liiklusõnnetuste arv kasvas koos autode ja mootorrataste arvuga. Selle põhjuste pikk selgitamine ei mahu minu lühikirjeldusse. Mainiksin vaid oluliselt viletsamaid ja kitsamaid teid, millel sattusid õnnetusse jalakäijad ja jalgratturid. Kuna autosid liikus vähem, siis ei olnud nad ka alati piisavalt ettevaatlikud. Tänava ületamisel oli eesõigus autol, jalakäija pidi ise enese eest hoolitsema. Autodes ei olnud turvavöid ega muid ohutusrihmu, mis tulid alles 1970.aastail. Algul ei olnud turvavööd kohustuslikud, neid kui ebamugavaid lisandeid algul eriti palju ei kasutatud.
Avariiliste autode näitus Tallinnas. Mai 1961. RA, EFA.252.0-35862
Ja kuidas võrrelda autode kiirust ja muid tehnilisi võimalusi, juhtide liikluskogemust, üldist liikluskultuuri? Liiga keerulised küsimused. Mingem parem nagu 50 aastat tagasi mootorrattal suvist Eestimaad avastama. Heinarõugu all enam ööbida ei saa, järv võib olla eravalduses, kuid teed on paremad ja teedekaardid olemas. Head suve!
Liivi Uuet, arhivaar