Kaarel Järve poolt 1883. aastal kirja pandud neljavaatuselise näitemängu „Surnu pealuu ehk köstri saladus” käsikirja säilitatakse Rahvusarhiivis Tallinna üksiktsensori dokumentide hulgas (EAA.52.1.675), kus see on varjul olnud viimased 135 aastat. 1883. aasta märtsis tsensori töölauale saabunud teksti avaldamine keelati juunikuus, kuna selle sisu hinnati lakooniliselt „ebasobivaks”. Tsensori poolt käsikirjas punase pliiatsiga märgistatud kirjakohad osundavad, et näidendile sai saatuslikuks selle mõisnikke halvustav hoiak.  Ehkki asjaarmastajast autori poolt „kurblikuks näitemänguks” nimetatud teosest ei maksa otsida suuremat kirjanduslikku väärtust, peegeldab see ometi kujukalt ärkamisaegseid meeleolusid.

„Surnu pealuu”  autori Kaarel Järve kohta on teada vaid nii palju, et ta teenis 1880. ja 1890. aastatel leiba Tallinna kubermangurentei kantseleiametnikuna ning tegutses 1882. ja 1883. aastal laulu-mänguseltsi „Lootus” kirjatoimetajana Tallinnas. Kuna sellenimelise autori loomingust ei ole midagi teada, siis võis tegemist olla tema ainsa kirjandusliku katsetusega.

135 aastat hiljem jõudis näidend Miina Härma Gümnaasiumi 10. b klassi ja neid juhendanud õpetaja Aile Laatsi abiga siiski lavalaudadele.